Rail Balticu ehitus lööb käima vilka kinnisvaraäri. Kes võidavad, kes kaotavad?

Mitmed suured kinnisvaraprojektid ootavad Rail Balticu tulekut. Raudtee lähedale sattuvad inimesed närivad aga küüsi – kas kinnisvara väärtus langeb tõesti kuni neljandiku?

Rail Balticu puhul saab tänaseks öelda, et paigas on 350 meetri laiune trassikoridor ehk põhimõtteliselt on kogu Eesti territooriumil Rail Balticu kulgemine otsustatud. Selle 350 meetri sees on projekteerijatel võimalik trassi vajadusel nihutada. Raudtee enda laiuseks koos kaitsevööndi, teenindusteede ja muu juurdekuuluvaga saab umbes 70 meetrit ehk see on võrreldav maanteega.

Praegu pole torm veel alanud, kuid eksperdid usuvad, et kaugel ei ole aeg, kui projektiga seoses toimub kinnisvaraturul suurem plahvatus. On neid, kes soovivad müüa, ning neid, kelle arendus võib ühtäkki tulusaks osutuda. Kas välja ujuvad ka suurprojektide ümber alati ringi luusivad spekulandid? Kas selline projekt viib kinnisvara hinnad alla või hoopis üles?

Saab ehitama hakata

Ärileht rääkis mitme kinnisvaraeksperdiga sellest, mida Rail Baltic kaasa toob. Kohe selgus, et paljude piirkondade inimesed on kinnisvara­firmadest uurinud, mis nende varast saab. Kas tasub müüa? Kas tasub maja ehitada? On neidki, kes juba oma krunti müüvad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja käinud, et projektis on maade kokkuostuks arvestatud 130 miljonit eurot. Speku­lantide kõrvad lähevad sellise summa peale kikki.

Maade kokkuostuks on arvestatud 130 miljonit eurot. Spekulantide kõrvad lähevad summa peale kikki.

LVM Kinnis­vara juhatuse liikmel Ingmar Saksingul on hea meel, et Rail Balticu trassiga seonduv on selgelt elavdanud seda osa kinnisvara­turust, mis on siiani mänginud suhteliselt tagasihoidlikku rolli. Trass ei ole küll kinnitatud, kuid selle alla ja naabrusesse jäävate kinnistute müügipakkumisi on nüüdseks turule tulnud mitmeid. Neist osa avalikud, teised n-ö vaikses müügis.

Avalikult on müügis näiteks Häädemeeste vallas asuv 36,6-hektarine krunt. Kuulutuses on kirjas: „Krundi väärtus seisneb sellel oleva metsa väärtuses ja planeeritava Rail Balticu piirijaama asukohas. Ilmselt ostab riik endale vajalikus suuruses maa jaama ehitamiseks ja teile jääb piisavalt palju maad äritegevuse arendamiseks.” Hind – 210 000 eurot.

image
Loe edasi arileht.ee


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×