Pangaliit: tegelik maksepuhkuste vajadus selgub alles suvel

Eriolukord on kaasa toonud esimesi raskusi eluasemelaenude maksmisel. Kuigi laenupuhkust on pangad praegu andnud vaid neljale protsendile eluasemelaenudest, võib pankade hinnangul majandusraskustesse sattunud inimeste hulk suureneda, sest praegu on kriisi lõppu raske ette näha.

Eriolukorra tõttu on paljud inimesed jäänud sissetulekuta ja see sunnib neid ka pankade poole pöörduma, et näiteks laenupuhkust saada, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.

Sotsiaalmeedias aruatakse teemat elavalt. Ühed ütlevad, et pangad on vereimejad, teised aga vastupidi, et ise tuleb õigel ajal abi saamiseks panga poole pöörduda.

Eesti kommertspangad kinnitavad kui ühest suust, et näiteks eluasemelaenu maksepuhkust antakse enamasti kõikidele koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud eralaenuklientidele. Tõsi, maksepuhkust saab kuni aastaks laenu põhiosale ja intressi tuleb edasi maksta. Maksepuhkus suurendab ka edasist laenu kuumakset.

“See sõltub hästi palju sellest, mis perioodis kodualen oma tähtaja mõttes on. Kui juba on kodualenu tasutud 25 aastat ja võib-olla viis aastat on veel jäänud, siis intressimakse võib olla 50-100 eurot. Kui ta on alles laenuperioodi alguses, siis intressimakse võib moodustada väga suure osa kodulaenumaskest. See sõltub hästi palju sellest, mis perioodis see on,” selgitas SEB eraklientide panganduse juht Sille Hallang.

“Me tegelikult tegime ühe väikese arvutuse – kui klient võtab näiteks kuus kuud maksepuhkust ja tal on viis aastat juba maksud ja 25 veel jäänud, siis tegelikult see tulevastele maksetele lisab umbes seitse eurot juurde,” lisas ta.

Kui aga laenuvõtja on täiesti maksevõimetu, võib pank erandkorras ka intressimaksete osas vastu tulla.

“Me usume, et praegu põhiosa maksepuhkus võiks olla meede, mis aitab. Aga loomulikult, kui me näeme, et situatsioon muutub – mida me igapäevaselt jälgime -, eks me siis klientidega suhtleme ja vaatame n-ö kaasus per kaasus läbi, aga see mehhanism on olemas,” ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Võetud maksepuhkuste põhjal saab teha hulga järeldusi. Nii soovisid eelkõige laenuleevendust saada nende ametite esindajad, kes kohe kriisi alguses kõige valusamalt pihta said.

“Need on majutusasutused, toitlustusvaldkond, iluteenindus, koolitus, on ka ehitussektor ja transpordisektor. Tegelikult on ka inimesed, kes töötavad välismaal ja kes ei ole saanud nüüd kriisolukorra tõttu oma töökohta naasta,” loetles Hallang.

Suurem hulk taotlusi esitati pankadele kohe eriolukorra alguses.

“Kui kriis algas, siis klientide hulk, kes meie poole pöördusid, oli tunduvalt suurem. Nüüd on situatsioon natukene stabiliseerunud, taotluste arv on kukkunud, aga ta ei ole ära kadunud,” sõnas Ulla.

Pangaliidu andemetel on Eesti kommertspankades laenupuhkust antud neljale protsendile kodulaenudest.

“Kui Eestis on üle kaheksa miljardi eluasemelaene ja umbes 188 000 laenulepingut, siis maksepuhkusi on täna antud üle 300 miljonile eurole kodulaenudest ja umbes 6000 kliendile,” selgitas pangaliidu juht Erki Kilu.

Kilu ütles, et kuna märtsis jõudsid inimesed oma laenumaksed ära teha ja aprillis-mais aitavad raske aja üle elada näiteks töötukassa toetusmeetmed, siis tegelik maksepuhkuse vajadus selgub alles suvel.

Kinnisvara asjatundjad eeldasid, et maksepuhkust soovib võtta rohkem koduomanikke. Teisest küljest näitab see, et enamus kodulaenuvõtjatest veel hädas ei ole.

“See on väga hea, et see number nii väike on. Tõenäoliselt see kriis on kestnud veel vähe ja kui kestmine väga pikalt edasi ei lähe, siis ehk see protsent väga ka ei tõuse. See on esimene etapp, me täna näeme, kus tehingute arv on kukkunud päris tugevalt, peaaegu pool mõnes sektoris. Nüüd on ka see küsimus, kas järgneb ka hindade langus,” rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt.

Kinnisvara osas saabub keeruline aeg sügis-talvel, mil hakkavad lõppema inimeste maksepuhkused.

“Kui tuleb natuke tugevam talv kui tänavu, siis tekivad ka muud kulud – kommunaalkulud kõrgemad ja laenu teenindustasud kõrgemad, intressid kõrgemad, põhimaksed kõrgemad, kuna oli maksepuhkus,” selgitas Sutt.

Eesti pangad aga leppisid kokku, et alates esmaspäevast antakse maksepuhkusi ühiste reeglite järgi laenutingimusi muutmata ja teenustasuta, mis peaks klientide kindlustunnet suurendama. Kilu sõnul inimeste makseraskused pigem oluliselt ei suurene.

“Kui me vaatame seda, kui palju majandus ikkagi toimib, kui palju inimesed tööl käivad, siis esmane šokk on üle elatud tänaseks päevaks. Seda näitavad ka kõik pangatehingute numbrid. On need maksed – kaardimaksed viimased kolm-neli nädalat on kõik täpselt samal tasemel olnud. Me ei ole näinud olukorra halvenemist. Loomulikult ei ole näinud ka olukorra paranemist, aga nüüd eeldada, et olukord peaks järsult halvemaks minema, seda ka ei julgeks öelda,” rääkis Kilu.

Siiski on märke, et inimesed muutuvad uute kulutuste tegemises oluliselt ettevaatlikumaks. Võrreldes eelmise aastaga on kaardimaksete ja sularahatehingute käive langenud 30 protsenti. Kilu sõnul on uusi autoliisinguid praegu võetud 80 protsenti vähem kui kriisieelsel ajal.

Inimeste kindlustunne kukkus

Konjunktuuriuuringud näitavad, et inimeste kindlustunne kukkus aprillis järgmise aasta osas kivina. Viimati olid nii halvad tulevikuootused eelmise kriisi ajal 2009 aastal.

“Ligi 80 protsenti inimestest arvab, et Eesti majandusel on aasta pärast olukord oluliselt hullem kui praegu. Eriti nukker on Euroopa Liidu ja meie tööturuprognoos, et on väga palju firmasid, kes plaanivad järgmise kolme kuu jooksul töötajate arvu vähendada. Ka tarbijatel oli selline hirm, et töötus hakkab suurenema. Need kaks asja lähevad kokku, nii et selles mõttes tööturule tulevad kindlasti raskemad ajad lähema poole aasta jooksul,” selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Suur ohumärk on ka olulisemate eluasemelaenu klientide ehk keskmisse sissetulekugruppi kuuluvate inimeste kindlustunde vähemine.

“Just seal keskklassis võib ju olla, et sissetulek on suurem, aga sul on seal ka suured kulud peale planeeritud – sul on liisingumaksed, pangamaksed. Vaba raha võib seal minimaalselt olla, nii et seal oli kindlustunde kadu kõige suurem,” ütles Josing.

Säästud ja laenud eelmise ja praeguse kriisi ajal

“Aktuaalne kaamera. Nädal” võrdles, millised olid inimeste säästud ja laenud eelmise majanduskriisi ja praeguse kriisi ajal.

Võrreldes eelmise, veidi enam kui kümne aasta taguse majanduskriisiga on Eesti inimeste hoiuste kogumaht suurenenud, aga suuremad on ka laenude jäägid, näitab Eesti Panga statistika.

2009. aasta kriisi ajal oli Eesti inimeste keskmine eluasemelaenu jääk laenu kohta 38 600 eurot. Pärast kriisi see kahanes, kuna kinnisvarahinnad kukkusid ning laenuvõtjailt küsiti suuremat omafinantseeringut.

Kriisiaegsele tasemele ja sellest veidi kõrgemale tõusis keskmine eluasemelaenu jääk 2017. aastal ning kasvas veelgi järgnevatel aastatel.

Selle aasta märtsi lõpus oli keskmine eluasemelaenu jääk laenu kohta ligi 44 200 eurot. See on üle 5500 euro võrra suurem, kui eelmise kriisi ajal.

Keskmine tarbimislaenu jääk on laenu kohta praegu väiksem kui eelmise kriisi ajal. 2009. aastal oli see veidi üle 3100 euro, nüüd on ligi 2800 eurot.

Keskmine krediitkaardijääk laenu kohta oli eelmise kriisi ajal veidi üle 400 euro, nüüd on aga üle 700 euro.

Eraisikute hoiuste kogusumma on viimasest kriisist alates märkimisväärselt kasvanud. Kui eelmise kriisi ajal oli see kokku ligi 3,7 miljardit eurot, siis nüüd on see 8,4 miljardit eurot. See summa ei jagune leibkondade vahel ühtlaselt. Ligi 70 protsenti kogu hoiuste mahust kuulub vaid kümnele protsendile leibkondadest.

Allikas: err.ee


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×