Aasta 2007 Pärnu kinnisvaraturul

Andres Sutt 24. dets. 2007

Kinnisvaraturg võttis tuure maha Viimased üheksa aastat kestnud ja eriti viimasel kolmel aastal kiirenenud kinnisvara hinnatõus harjutas paljusid meist mõttega, et kinnisvarahinnad tõusevad igavesti. Mööduv aasta meenutas, et miski pole igavene. Kinnisvaraturg sarnanes 2007. aastal veidi 1998. aastaga, tookordne mõõn möödus kinnisvaraturule suhteliselt valutult, kestes alla aasta ning jättes hinnad peaaegu puutumata. Mõõna peamised põhjused olid praegusega võrreldes ligi viis korda odavam kinnisvara ja alles algusfaasis olev eluasemelaenuturg. Kuidas läheb seekord, sõltub vist ainult sellest, mida arvatakse Rootsi pankades. Mööduv aasta algas Pärnus veel optimistlikult, hinnad tõusid, tehinguid tehti endise hooga, kuid erinevalt eelmisest aastast puudus ostupaanika. Suve alguseks kasvas pakkumiste arv ja peatus hinnatõus, hakkas vähenema ka tehingute arv. Sügiskuudeks oli tehingute arv kukkunud juba 40 protsendi võrra kevadise perioodiga võrreldes, samal ajal käibe osas kukkumine nii suur ei olnudki. Talvekuude saabumisega turu rahunemine vaid jätkub. Kui 2007. aastat numbrites vaadata, siis Pärnu linna ja maakonna ligi 3600 kinnisvaratehingu käive küünib umbes 3,6 miljardi kroonini. Võrdluseks: 2006. aastal oli käive ligi 4,4 miljardit krooni ja tehinguid 4980, seega on tänavune langus üle 20 protsendi. Kõige valusam oli 2007. aasta kinnisvaraarendajatele. Aasta lõpul on Pärnus müügis umbes 600 vast valminud või kohe valmivat korterit, mida, arvestades aasta keskmist korterite müügiarvu linnas - 900 korterit - , tundub olevat palju. Seda enam, et tehingute arvu peamine langus tuleb just uute arendusprojektide müügi arvelt, kuna nende hind on kõige kõrgem. Kõrgeks viis hinna aga kiire ehitushindade kasv ja maa hinnatõus. Kinnisvaraturu jahtumine ei jäta puutumata ka Pärnu linna, lüües linna eelarvesse märkimisväärse augu nii käesoleval kui järgmisel aastal. Käesoleval aastal on välja kuulutatud, ent müümata jäänud ligikaudu 120 miljoni eest linnavara, mis moodustab linna käesoleva aasta eelarvest tervelt 17 protsenti. Aga pole halba ilma heata. Eriti ostjate jaoks. Nüüd on aega valida, hindade osas läbi rääkida ja enda jaoks tõeliselt parim lahendus leida. Arendajatelgi tasub olukorda positiivselt vaadata: praegu on aega projekt korralikult läbi mõelda, ehitajatega asjad rahulikult läbi rääkida. Kõige raskem on müüjatel, aga ainult seetõttu, et tuleb kriitiliselt hinnata oma vara head ja vead ning siis kaubale õige hind määrata - müümata ei jää midagi.

Saaremaa kinnisvaraturg on muutumas emotsionaalsest ratsionaalseks

Sven 12. dets. 2007

Saaremaa kinnisvaraturgu tervikuna iseloomustab suhteline stabiilsus jätkuva majanduskasvu aeglustumise faasis. Majanduskasvu aeglustumine ja selle jõudmine viimase nelja aasta madalaimale tasemele on majandusanalüütikute sõnul ootuspärane ning jätkub tõenäoliselt ka IV kvartalis. Pessimistlikumad tulevikuootused on jätnud oma jälje laenunõudlusele, jahutanud kinnisvarasektorit ning eeltoodust lähtuvalt on pidurdunud ka investeeringute kasv. Kuigi Saaremaa kinnisvaraturg on üks väike osa Eesti kinnisvaraturust moodustades 2007 aastal ligikaudu 3,5 % kogu turu tehingute mahust, käitub kohalik kinnisvaraturg sarnaselt muule Eestile, näidates järjest jahenemise märke ja suure hinnaralli lõppemist – katkenud on laenude kiire kasv ning eluasemete hoogne kallinemine. Kindlasti on seekorde kogemus turukäitumisest  kasulik, lihtsalt selle tegelik mõju ja ulatus selgub alles mõne aasta pärast. Küll saab juba täna positiivseks pidada asjaolu, et laenu võetakse vähem, ülehinnatud kinnisvara saab jälle oma õiglase turuväärtuse ja meeletu hinnatõus on läbi. Kui enne tehti otsuseid suhteliselt kiiresti ja hetkeemotsioonide ajel, siis nüüd võtavad inimesed rohkem aega ostuste läbimõtlemiseks. Kaalutakse väga põhjalikult oma vajadusi ja võimalusi, ning proovitakse leida võimalik parim lahendus. Sellest johtuvalt on ka kinnisvaraobjektide müügiperiood pikenenud. Kui eelnevate aastate turgu võib iseloomustada sõnaga „emotsionaalsus“, siis tuleviku märksõnaks võiks kujuneda „ratsionaalsus“. Viimaste kuude numbreid võrreldes on näha, et turgu iseloomustab uuel tasakaalu tasemel suhteline stabiilsus, seda nii tehingu arvu kui ka koguväärtus osas. Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas septembris 126 kinnisvaratehingut koguväärtuses 59,3 miljonit krooni. Oktoobris jäi tehingute arv suhteliselt sarnaseks, tehinguid tehti 147, koguväärtuses 73,2 miljonit. Valdavalt toimusid tehingud hoonestamata kinnistutega. Nii septembris kui ka oktoobris tehti selliseid tehinguid 67. Järgnesid tehingud elamumaaga (septembris 15 ja oktoobris 14 tehingut). Kõige vähem tehti septembris tehinguid korteriomanditega, mis juhul notarisse jõuti 6 korral, oktoobris oli see arv 21. Novembrikuu tehingute arv võrreldes eelneva kahe kuuga langes (94 tehingut), jäädes siiski samasse suurusjärku eelneva kahe kuuga.. Jälle olid ülekaalus tehingud maatulundusmaaga (40), järgnesid elamumaad (11) ja tehingud korteriomanditega (samuti 11). Novembri tehingute koguväärtuseks oli 60,6 miljonit krooni. Saaremaa kogupakkumiste arv jäänud viimastel kuudel 1200 ja 1600 pakkumise vahele. Kinnisvara pakkumiste arv on samm-sammult kasvanud. Kõige kiiremini on kasvanud korteripaakkumiste arv, ületades novembris 200 piiri ja moodustades ligilähedaselt 12 % kogupakkumiste arvust.   Numbreid kõrvale jättes olid september, oktoober ja november uues turusituatsioonis suhteliselt aktiivsed kuud. Turgu iseloomustasid mitmet trendid. Kui veel pool aastat tagasi olid kinnisvara müüjad suhteliselt jäigad oma hinnaküsimistes, siis täna ollakse nõus müügihindadest mõistlikul määral läbirääkima. Ka on muutunud ostjate poolne arusaam hindadest. Veendumus, et kinnisvara hinnad on poole kallimad, kui nad peaksid olema on asendunud aktiivse kauplemise ja võrdlemisega. Taas on oluliseks muutunud kinnisvara asukoht. Kinnistu Saaremaal ei tähenda automaatselt, et seal on liivarand ja kadakad ning kaugeltki kõigile nendest ei saa ehitada väikest suvekodu.  Tänases situatsioonis on turuosalisteks valdvalt ikkagi need inimesed, kellel on üle keskmise suurem soov osta ja müüa kinnisvara.

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×