LVM Kinnisvara 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade

Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.

Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi.

Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks.

2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot).

01

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem.

02

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest.

03

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%.

04

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks.

Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu.

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal

LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×