LVM Kinnisvara: koostööalused teiste kinnisvaramaakleritega

Viimastel nädalatel on meie poole tihti pöördutud küsimustega, mis puudutavad kinnisvaramaaklerite vahelist koostööd ehk mis alustel teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega. Kuivõrd viimane pöördumine tuli Äripäevast Aira Tammemäe´lt, tundub, et teema võib huvi pakkuda laiemale üldsusele.

Alljärgnevalt vastused Äripäeva poolt küsitud küsimustele, mis tulenevalt seadusest, tavadest ja standardist annavad vastused teemaderingile:

Millist koostööd teeb LVM Kinnisvara teiste kinnisvaramaakleritega?

Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid.

Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped.

Keeldume koostööst, kui teine kinnisvaramaakler esindab ostjat ilma kirjaliku lepinguta ja/või soovib, et tema maakleritasu tasuks meie klient või meie firma. Tulenevalt VÕS § 668 lg 1 ei saa me rikkuda lojaalsuskohustust.

Milline on turu tava vahendustasude jagamise osas ostja ja müüja maaklerite vahel? Kuidas teie sellises olukorras käitute?

Kõigile kinnisvaramaakleritele kehtib VÕS § 658 kuni 669. Samuti § 620 lg 2 tulenevalt peavad nad oma tegevuses lähtuma standardist EVS 15733:2010. Kinnisvaramaakleritele, kes kuuluvad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta, kehtivad lisaks head tavad, mis on kättesaadavad siit. Küsitud küsimuste osas kehtivad koja liikmetele head tavad, mis on kirjas punktides 19, 20 ja 22.

Kas vastab tõele, et teie maaklerid on keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamisest?

Oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kui kinnisvaramaakleril puudub käsundusleping ostjaga, sest sellisel juhul, kus ostja ei ole isiklikult kinnisvaraobjekti üle vaadanud, kaasneks meie poolt esindatavale müüjale piiramatu vastutus asja mittevastavuse puhul (VÕS § 218).

Samuti oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kes soovib oma ostja jaoks täiendavalt kinnisvaraobjektist fotosid teha, kuivõrd edasine fotode kasutus ei ole kontrollitav ning harvad ei ole Eesti kinnisvaraturul juhud, kui müüakse kinnisvaraobjekti maaklerite poolt, kes ei oma selle objekti müügiks kirjalikku käsunduslepingut.

Kas vastab tõele, et teie firma on üks vähestest, kes keeldub teise firma maakleriga vahendustasu jagamast, kui teile pakutakse potentsiaalset ostjat?

Oleme teinud koostööd erinevate kinnisvaramaakleritega ligi 20 aastat. Selle aja jooksul on meie praktika näidanud, et oleme valmis koostööd tegema kinnisvaramaakleritega, kes esindavad konkreetset ostjat konkreetse ostusooviga. Koostöö kinnisvaramaakleritega, kes esindavad potentsiaalseid ostjaid, ei ole meie kliente müügile lähemale viinud, sest esindatakse ostjaid ilma kirjalike lepinguteta ning seetõttu on mitmetel juhtudel seesama ostja oma ostusoovi registreerinud ka meie firmas (LVM Kinnisvaras on kasutusel ühine ostjate andmebaas, täna, kell 11:50 registreeritud 826 ostusoovi), potentsiaalsel ostjal on veel müümata oma vara või puudub tal laenuotsus. Samuti on oluline meie klientide aeg ning soovime kinnisvara tutvustada ostjatele, kellel ka reaalselt on võimalik seda osta.

Teatavasti ei ole Eestis tavaks ostjalt maakleritasu küsimine. Kas see peaks muutuma?

Põhja-Ameerikas on väga levinud mudel, kus klienti esindab kaks kinnisvaramaaklerit – müüja maakler ja ostja maakler. Sellisel juhul esindab ühte osapoolt üks ja teist teine kinnisvaramaakler. Seetõttu on seal ka kasutusel ühine andmebaas (MLS), kus on märgitud kinnisvara müüjat esindav kinnisvaramaakler ja koostöötingimused, millistel alustel seda tehakse kinnisvarale ostja leidva maakleriga. Samas tulenevalt erinevatest kultuurilistest keskkondadest, tavadest ja seadustest ei sobi kõik süsteemid toimima Eestis, mis on rohkem seotud Lääne-Euroopa ja Skandinaaviaga. Samuti räägib sellise praktika tekkimise kahjuks läbiviidud uuring, mis näitab, et sellistel juhtudel kinnisvaratehinguga seotud kulutused kasvavad.


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×