LVM Kinnisvara: 10 küsimust, mida koduostja peaks müüjalt enne otsustamist küsima

Uue kodu ost on traditsiooniliselt üks suurimaid otsuseid, mida elus tehakse. Seetõttu on mõistlik võtta piisavalt aega otsimaks seda kõige ideaalsemat maja või korterit, millest saab kodu. Ostuotsuse tegemise hetkeks on ostetavast kinnisvarast olemas reeglina põhjalik ülevaade. Siiski tuleks veel enne otsutamist küsida alljärgnevad kümme kõige olulisemat küsimust, mida kinnisvara ostes müüjalt küsida.

1. Miks korterit/elamut müüakse? Maja või korteri müügiks on mitmeid põhjuseid. Selleks võib olla ruumipuudus või liiga palju tube, aga see võib olla ka tingitud töökoha vahetusest või lapse sünnist. Harvad ei ole ka juhused, kus kinnisvara müügi põhjuseks on lähedase lahkumine või lahutus. Kuigi alati ei pruugi saada sellele küsimusele selget vastust, võib olla selle vastusest abi, saamaks teada, kui palju on küsitud hinnas läbirääkimisruumi.

2. Kui kaua on see kinnisvara müügis olnud? Kõige tavapärasem põhjus, miks üks pakkumine on kinnisvaraturul olnud pikemat aega on selle eest küsitud hind. Mida pikem on müügiperiood, seda suurem on oht saada “vanaks” pakkumiseks, mistõttu usub enamik ostjaid automaatselt, et sellel majal või korteril peab midagi viga olema. “Vana” pakkumine võib olla aga ka ostja võimalus paremateks läbirääkimisteks.

3. Kui palju ja millal kinnisvara eest ostes maksti? Suure tõenäosusega sellele küsimusel ühest vastust ei saa. Seepärast ongi mõistlik küsida nii aja, kui hinna kohta koos. Kui hind on olnud kõrgem tänasest, saab koos ostuajaga kindlasti teada ka selle, et see oli toona kõrgem. Teisel juhul saab vastuse tõenäoliselt ainult ostu aja kohta. Ostuhinna kohta saab teha kaudse järelduse, kui seda ostes on kasutatud laenuraha ja kinnisvarale on seatud hüpoteek. Reeglina on hüpoteegi summa ligilähedaselt võrdne ostuhinnaga. Eelnevatest vastustest saab teha järelduse kinnisvara hinna liikumise kohta ja müüja positsioonist. Kui see on ostetud odavamalt on hinnaläbirääkimisteks ruumi.

4. Mis kuulub hinna sisse? Reeglina sisaldub kohtkindel sisustus, nagu näiteks köögimööbel, sisseehitatud riidekapid, valgustid ja aknakatted ostuhinnas. Õiguslikult ei ole täpselt reguleeritud, mis peab ja kuulub ostuhinda ja mis mitte. Vältimaks segadusi tasub ja tuleb kõige korterisse või majja jääva osas kirjalikult müügilepingus kokku leppida. Teisel juhul võib tehing endaga kaasa tuua ootamatuid kulusid.

5. Kas piirkonnas või naabritega on probleeme? Kinnisvara väärtust mõjutavad üllatavalt suurel määral piirkonnast ja/või naabritest tulenevalt asjaolud ja tingimused. Määravad on seejuures juurdepääsude olukord suvel ja/või talvel, liiklustihedus õhtuti või nädalavahetustel. Liiklusmüra kõrval ka kõikvõimalikud muud helid, alates koerte haukumistest, kuni naabruses asuvate ettevõttete mõjudeni. Vähem tähtis ei ole ka turvalisus, mis on seotud tänavate heakorra ja valgustusega. Loomlikult on inimeste seisukohad erinevad ja küsimusele ei pruugi saada ühest vastust, kuid küsimusele vastamise kiirus võib anda viiteid probleemidele.

6. Kas korteril või majal on puudusi? Kinnisvara ostueelne ülevaatus oleks parim võimalik kaitse võimalike probleemide välistamiseks, kuid alati ei pruugi ka see olla piisav tagatis, sest reeglina konstruktsioonide avamiseni ei minda. Tihti peetakse ka seda kulutust mittevajalikuks ja piirdutakse tuttava ehitaja või sõbraga, keda palutakse maja või korterit ülevaatama tulla. Selline lähenemine võib, aga ei pruugi anda täielikku ülevaadet uuest kodust. Samas ettepanekule müüja vastustest saab ka teha järeldusi võimalike puuduste kohta.

7. Kas korteril või majal on olnud puudusi? Üldiselt sõltub nii selle, kui eelmisele küsimuse vastustest müügilepingu sisu. Kinnisvara müüja peab ostjale teada andma võimalikest puudstest ja ka nendest, mis on eelnevalt olnud. Selliste puuduste lepingus fikseerimine vähendab küll müüja vastutust, kuid samas anna selgema pildi ostetavast varast.

8. Kui vana on katus, aknad, juhtmestik, torustik, küttesüsteem? Vastustest tulenevalt on hea teada, mis tüüpi ja mahus parendustööd võivad maja või korteriga lähemas või kaugemas tulevikus kaasneda. Alustades materjalide elueast ja lõpetades vastavusega uutele kehtestatavatele nõuetele on võimalik väljaminekuid prognoosides loomulikult läbirääkida ka ostuhinnas.

9. Kas korteris või majas on tehtud suuremaid ümberehitustöid? Kui, siis kes ja millal? Omavoliliselt ümberehitatud või kasutusloata korterit/elamut ei ole keelatud müüa. Küll sõltub sellest, kui suures mahus ja mis alustel ja kes on seda teinud suuresti kinnisvara turuhind. Ehitusloata juurdeehitatud korrusega elamu ei ole lihtsalt “korda ajamata paberitega” maja vaid heal juhul pool selle eest küsitud hinnast maksev omavoliline ehitis. Hoonega seotud dokumentidesse süvenemine ja sellealane konsultatsioon aitab vältida ootamatuid probleeme, aga võib aidata ka ideaalse ostu hinnaläbirääkimistel.

10. Mis on selles korteris või majas kõige parem? See vastus peegeldab ehk kõige paremas võtmes vara neid asjaolusid, mida müüja selle vara juures hindab. Nii võivad vastuses sisalduda ootamatused, aga ka asjaolud, mida ei ole osanud ise märgata. Loomulikult võib sellest leida ka argumente hinnaläbirääkimisteks.

Tavapäraselt sisaldab kinnisvarapakkumine suurel hulgal numbreid ja fakte, samalajal kui ostuhind sõltub suuresti kõiges eelpool seonduvast.


LVM Kinnisvara: kodu Kadriorus


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×