Korteri saab nii saja kui ka miljoni euroga

LVM Kinnisvara: kalleima ja odavaima korteri hind erines eelmisel aastal rohkem kui 11 000 korda.

Korterid asusid erinevas Eesti otsas. Kõige kallim korter asus Tallinnas ja maksis 1 115 113 eurot, kõige odavam korter müüdi aga Viljandis 100 euro eest. Millest aga tuleneb, et korterite hindade vahel laiutavad nii suured käärid?

image

Foto: Vallo Kruuser

Arco Vara Viljandi büroo juhi Aime Opermanni sõnul maksavad kõige odavamad Viljandimaa korterid alla 2000 euro. Seetõttu on kas või sellesama 100-eurose korteri puhul suur tõenäosus, et tegemist on näilise tehinguga. „Kuna notaris peab ka kinkelepingu puhul näitama tehingu väärtust, võidigi selliseks korteri väärtuseks näidata 100 eurot,” pakkus Opermann. „Väga madalat hinda võidakse näidata ka selleks, et hoiduda kõrgetest notaritasudest ja riigilõivudest.”

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kõige kallima kinnisvaraga tõmbekeskus kahtlemata Tallinn, aga ka Tartu. Tallinna piirkondadest on kõige kallimad vanalinn, Kadriorg ja kesklinn. Kõrgema hinnataseme tingib neis piirkondades välismaalastest ostjate, keskmisest kõrgema sissetulekuga ostjate ja üürikinnisvarasse investeerivate ostjate huvi.

Teisena eristuvad suvituspiirkonnad Pärnu ja Saaremaa koos Kuressaarega. Kolmandana võib esile tõsta maakondade keskused.

Kõige odavama piirkonnana tõusevad väga selgelt esile Valga ja Jõgeva. „Tänane hinnatase on otseses seoses tööhõive ja piirkonna atraktiivsusega,” tõdes Saksing. Nii ei ole imekspandavad meediast läbi käinud juhud, kus mõnes vallas pakutakse korterit ühe euro eest või suisa tasuta.

Sümboolne tasu

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul pakutakse sümboolse tasu eest kortereid seal, kust inimesed on massiliselt lahkunud.

Eesti kinnisvaraturg, nagu majanduselu ja regionaalpoliitika laiemalt, on Vähi sõnul pealinna poole kaldu. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja teenused. „Kui liigutakse vastupidi, odava kinnisvara poole linnast maale, siis peavad olema seal ka töö ja eluks vajalikud olmeteenused. Kui neid ei ole, siis mida annab teadmine, et korteri saab näiteks 500 euro eest osta?” küsis Vähi.

Vähi ütles, et on igati päri majandusministeeriumi plaaniga tühjad kortermajad lammutada, kuna see muudab maastiku kenamaks. „Ei maksa unustada tõsiasja, et kui inimesed kolivad linnast maale, siis üldiselt ikka oma majja või tallu, mitte endise majandikeskuse kortermajja. On selge, et kõikidesse nendesse korteritesse elanikke enam ei leidu,” lausus ta.

Arco Vara Eesti vahendusbüroode juhi Maia Daljajevi sõnul mõjutavad maapiirkondade kinnisvara hinda mitmed tegurid. „Nii võib näiteks pärast uue tööstusettevõtte tekkimist saada varem 1000 eurot maksnud korteri müümisel juba 2000 eurot,” rääkis ta.

Daljajev märkis, et pangad pole maapiirkondade kinnisvarast kui laenutagatisest tihti huvitatud ja see kahandab ostjate ringi.

Kui kinnisvara on saadud päranduseks ja omanikul ei ole sellega emotsionaalset sidet, pole talle mõne aja möödudes enam väga oluline, kui palju raha ta kinnisvara müügist saab. „Tihti müüakse tühjad maakodud rüüstamiste vältimiseks turuhinnast odavamalt eelkooliealiste lastega peredele, et nad seal elaks ja maja eest hoolitseks,” nentis Daljajev.

Oluline puudujääk

Kinnisvarahindade erinevusest rääkides tõi Daljajev näite, et kui Tallinnas müüakse üks korter 10 000 euroga, kuigi samasuguste korterite keskmine hind on 40 000 eurot, viitab see tavaliselt mingile olulisele puudujäägile. Näiteks on tegu ilusa korteriga väga koledas majas.

„Strateegilistes andmetes on seega nihe sees, kuskil on mingi ülioluline puudus, näiteks dokumendid pole korras või on maja nurgas palk mäda ja puuduse kõrvaldamine läheb ostjale üsna kalliks,” sõnas Daljajev.

Kinnistute puhul võib hinnaerinevus tuleneda ehitusõigusest.

Kui kinnistu on näiteks ehituskeeluvööndis või tohib sinna ehitada ainult väga väikese maja, maksab kinnistu võrreldes teiste samas piirkonnas asuvate ja sama suurte kinnistutega vähe. Tavapärasest oluliselt erineva hinna puhul võib tegu olla ka sugulastevahelise tehinguga, näiteks vanemate või vanavanemate kinnisvara laste või lapselaste nimele vormistamisega.

Korteritega võivad ostjale kaasa tulla ka eelmise omaniku võlad, kuid sellised tehingud pole enam nii suur trend kui varem. Võlgadega kortereid müüakse eelkõige kohtutäiturite vahendusel.

Lähiaastate hinnamuudatused toimuvad Daljajevi hinnangul pigem objekti- kui piirkonnapõhiselt. „Kui mõni maja tehakse korda, saab selle maja kortereid müüa kõrgema hinnaga,” lausus ta. „Et tühjadesse korteritesse tekiksid üürnikud, peab kohalik omavalitsus toetama sellesse piirkonda kolimist.” Maale kolitakse tema sõnul ilmselt siis, kui kütuse hind langeb ja sõidukulud pole enam nii suured. „Pigem jätkab kütus ja küte aga kallinemist ning kulusid saab kokku hoida, kolides maalt linna, kuhu ehitatakse üha rohkem uusi energiasäästlikke kortermaju,” nentis ta.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing arvab, et lühemas perspektiivis üldpilt suuresti ei muutu.

Keskpikas perspektiivis on tõenäoline, et Harjumaa ja Tallinna kinnisvarahinnad liiguvad teiste piirkondadega võrreldes veel rohkem eest ära, seda eelkõige maakonnakeskuste arvel. Erandina siinjuures tõi Saksing aga esile Ida-Viru maakonna, kus on väga suur tehinguaktiivsus ja mis on maakondade seas Tartu ja Pärnu ees teisel kohal.

Allikas: ärileht.ee


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×