Kinnisvara soetatakse suures osas säästude eest

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas.

image

Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi

 

Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha.

See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga.

“Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem.

“Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot.

Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti.

Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise

Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel.

Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga.

“Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest.

Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%.

2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre.

Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2.

Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada.

Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit.

Lahevere elamukvartali arendus

“Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale.

Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige.

Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“

Majad olgu merest ohutus kauguses

Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus.

Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist.

“Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing.

Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike.

Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel.

Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib.

Allikas: Meie Maa, 26. mai 2014


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×