LVM Kinnisvara: Tartu kinnisvaraturg kasvas 2016 aastal 13,3%!

Tartumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka kogväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 4,4%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 13,3%. Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Tartuumaal 2016. aastal oli 4872 tehingut, tehingute koguväärtus 320,5 miljonit eurot.

Tartumaa kinnisvaraturust (arvestades tehingute koguväärtust) eelmise 2016. aasta jooksul üle poole moodustasid tehingud elamispindadega, millest omakorda korterid moodustasid ca 43%, elamud 31%, ca 12% hoonestamata maad ning ca 14% äri- ja tootmispinnad. Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud korterite müügimaht, samas suurenenud elamute müügi koguväärtus. Maadega ja äri- ning tootmispindadega tehtud tehingute koguväärtus on jäänud suhteliseks samaks.

01
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Tartu maakonnas on olnud alates 2009 aastast üldjuhul kasvav. Sama käib ka kinnisvaratehingute koguväärtuse kohta. Kui 2014. aastal tehti tehinguid kokku 4 344, siis 2015. aastal kasvas tehingute arv võrreldes sellele eelneva aastaga 7% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas 2015. aastal 13% võrra. 2016. aastal teostati maakonnas 4872 ostu-müügitehingut, mis 4,4% rohkem kui 2015. aastal. Tehinguid teostati koguväärtuses 320,5 miljonit eurot, mis on 13,3% kõrgem kui 2015. aastal (277,8 miljonit eurot).
02
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aastal teostati Tartu linnas 2242 ostu-müügitehingut, tehingute koguväärtuseks kujunes 183 miljonit eurot. Tehingute arv jäi 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga suhteliselt samaks, vähenedes 1,9% võrra. Tehingute koguväärtus aga suurenes võrreldes 2015. aastaga 2,9% võrra. Keskmiseks tehinguhinnaks 2016. aastal Tartu linnas kujunes 81 869 eurot, mis on 4,7% kõrgem kui 2015. aastal (77 993 eurot). Aasta sisene tehingute maht on tavapärasele omane, kus aasta alguses on tehingute arv madalam, tõustes aasta keskel ning vähenedes jällegi viimases kvartalis.
03
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tartu elamuturu ülevaade

Tartumaa elamuturul toimus 2016. aastal mõningane tõus elamute tehingute arvus, keskmine tehinguhind ja tehingute koguväärtus tõusis aga suuremal määral. Tartu linnas jäi tehingute arv praktiliselt samaks, tõusis aga tehingute koguväärtus ja keskmine hind.

2015. aastal tehti Tartumaal elamutega 623 ostu-müügitehingut koguväärtusega 44,02 miljonit eurot, keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 70 659 eurot. Keskmiselt müüdi igas kuus 45-50 elamut. 2016. aastal tehti Tartumaal (koos Tartu linnaga) 668 ostu-müügi tehingut elamutega koguväärtuses 55,33 milj eurot, keskmine tehinguhind oli 82 826 eurot. Tehingute koguarv suurenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 6,7%, tehingute koguväärtus tõusis 20% ning keskmine tehinguhind suurenes aastases võrdluses 14,7%.
04
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2015. aastal tehti Tartu linnas elamutega 277 ostu-müügitehingut koguväärtusega 21,59 miljonit eurot, keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 77 956 eurot. 2016. aastal müüdi Tartu linnas 272 elamut koguväärtuses 24,6 miljonit eurot, keskmine tehinguhind 90 449 eurot. Tehingute koguarv 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga jäi praktiliselt samaks, vähenedes 1,8%, tehingute koguväärtus aga kasvas 12,2%. Keskmine tehinguhind tõusis võrreldes 2015. aastaga 13,8%.
05
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Elamute tehinguhinnad Tartu linnas jäid 2016. aastal vahemikku 1 000 – 1 500 000 eurot. Keskmiselt müüdi igas kuus 23 elamut. Kõige rohkem tehti tehinguid Ihaste linnaosas paiknevate elamutega (30 tehingut), sellele järgnesid Tammelinna linnaosa (28 tehingut) ning Kesklinna, Veeriku ja Raadi-Kruusamäe linnaosad vastavalt 25, 22 ja 21 tehinguga. Elamutega tehinguid ei toimunud Ropka tööstuse linnaosas. Kõige kõrgem elamu keskmine tehinguhind oli Kesklinnas (141 068 eurot), sellele järgnes Ihaste linnaosa (95 641 eurot). Statistika ei kajasta täiesti tõeselt ostjate eelistusi linnaosade suhtes.

Tartu linnas paiknevad üksikelamud peamiselt 6 linnaosas: Tammelinna, Veeriku, Ihaste, Raadi-Kruusamäe,Variku ja Tähtvere linnaosades. Piirkondadest on kõige hinnatumad Tammelinna, Ihaste, Veeriku ja Tähtvere linnaosades paiknevad elamud. Sealse piirkonna elukondliku kinnisvara hinnad on oluliselt kõrgemad kui Tartu linnas tervikuna. Kohalike elanike seas on võrdselt soositud Raadi-Kruusamäe ja Variku linnaosad, kus elamute hinnad ja nõudluse/pakkumise vahekord on üsnagi sarnased. Kõige madalamalt on hinnatud Ropka ja Variku piirkond.

Väga heas seisukorras elamud, mis asuvad Tartu linna Ihaste, Tammelinna või Tähtvere piirkonnas maksavad 200 000 kuni 350 000 eurot, väga head elamud teistes piirkondades (Veeriku, Karlova, Ropka) maksavad 130 000 kuni 200 000 eurot. Keskmises seisukorras või amortiseerunud elamud maksavad sõltuvalt suurusest ja asukohast 80 000 kuni 130 000 eurot. Linnas asuvate elamutega konkureerivad veel vahetult linna ümbruses (kuni 10 km linnapiirist) asuvad hoonestatud kinnistud. Elamute juures hinnatakse nende asukohta, seisukorda, kinnistut, liitumiste olemasolu ning ümbrust.

Ostjate seas on eelistatud elamud üldpinnaga 130 – 180 m². Väga madal on huvi liigsuure üldpinnaga elamute vastu. Elamutele suurusega 270 m² ja enam on ostjat leida üsnagi keeruline. Aasta aastalt on ostuotsuste langetamisel olulisemaks muutunud hoone ülalpidamiskulude suurus. Seetõttu on huvi vähene 1990ndate aastate alguses ehitatud suure üldpinna ja ebaratsionaalse planeeringuga elamute vastu. Kõige suurem on nõudlus 1960ndatel aastatel ehitatud elamute vastu hinnaklassiga 90 000 – 140 000 eurot, mis vajavad küll kaasajastamist, kuid kuhu on võimalik kohe elama asuda.

Linnas asuvate elamutega konkureerivad veel vahetult linna ümbruses (ca 1-5 km linnpiirist) asuvad hoonestatud kinnistud. Linnapiirist kaugemale jäävate elamute hind kukub kiiresti. Elamute juures hinnatakse nende asukohta, seisukorda, kinnistut, liitumiste olemasolu ning ümbrust.

Tartu linna lähiümbruse elamute turg on olnud aktiivne. Tartu maakonnas on enim nõutud linna lähivaldadesse, kuni 10 km kaugusele linnast jäävad elamud, mida ostetakse elamise eesmärgil. Tartust kaugemaid elamuid ostetakse nii elamiseks kui suvitamiseks. Sealhulgas elamute hinnad sõltuvad nii elamu seisukorrast, kinnistu suurusest, kui asukohast.

Suvekodudeks ostetavate hoonestatud kinnistute hinnad sõltuvad väga suurel määral just asukohast. Enim ollakse nõus maksma looduslikult kaunis kohas, eelistatult siis veekogu äärse kinnistu eest. Suur osa on ka juurdepääsuteede olemasolul/seisukorral ning tarbevee ja elektrivõimsuse olemasolul. Peamised Tartu linna ümbruses paiknevad suvilate piirkonnad asuvad Tartu vallas Kõrvekülas, Nõo vallas, Nõo aleviku ümbruses ning Haaslava vallas.
06

Tartu korterituru ülevaade

Tartumaa korteriturul toimus 2016. aastal tõus nii korterite tehingute arvus, tehingute koguväärtuses ja keskmises tehinguhinnas. Tartu linna korteriturul toimus mõnetine langus korterite tehingute arvus, samas toimus tõus tehingute koguväärtuses ja keskmises tehinguhinnas.

Maa-ameti tehinguandmetele tuginedes tehti 2016. aastal Tartu maakonnas tervikuna kokku 2 487 ostu-müügitehingut korteriomanditega kogusummas 157,3 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis tehingute arv 3,5% ning tehingute koguväärtus 6,8%. 2015. aastal tehti Tartu maakonnas 2399 ostu-müügitehingut korteritega kogusummas 146,6 miljonit eurot.

Keskmiseks korteri tehinguhinnaks kujunes Tartumaal 2016. aastal 63 234 eurot, mis on aastases võrdluses langenud 3%. 2015. aasta keskmine korteriomandi tehinguhind oli 61 092 eurot.
07
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tehingute arvu poolest olid kõige aktiivsemad kuud august ja juuni, kui tehti vastavalt 281 ja 235 korteri tehingut. Kõige vähem tehti tehinguid jaanuaris, veebruaris ja märtsis, mil vahetas omanikku 154, 172 ja 174 korterit. Läbi aastate on aasta algus olnud madalaima tehinguaktiivsusega perioodid ning kõige aktiivsem on turg kevadel ja sügisel.

Tartumaa korteritest ligikaudu 68% moodustasid tehingud Tartu linna korteritega. Mõnevõrra oli aktiivsem korterite müük Tartu linna kõrval ja ka Tartu ja Ülenurme vallas. Rahalises väärtuses moodustasid Tartu linna korterid 70% kogu Tartumaa korterituru rahalisest mahust.

Tartu linna korterite osakaal kogu Tartumaa korteriturust nii tehingute arvu, kui koguväärtuse osas on langenud. Selle põhjuseks on tõenäoliselt 2016. aastal hoogustunud korterelamute arendustegevus Tartu linnaga piirnevates lähivaldades.
08
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aastal tehti Tartu linnas 1691 ostu-müügi tehingut korteritega kokku 110,4 miljoni euro väärtuses. Müügihindade vahemik oli 2 200 – 285 000 eurot, pinnaühiku hinnavahemik 121 – 3 357 €/m². Keskmine tehinguhind oli 65 311 eur, keskmine pinnaühiku hind 1 255 €/m². Keskmine korteriomandi pinnaühiku tehinguhind tõusis 3% võrreldes 2015. aasta keskmise tehinguhinnaga (1 221 €/m²). Tehingute arv langes võrreldes 2015. aastaga 1%, mil Tartu linnas tehti 1 714 korteri ostu-müügi tehingut.
Tartu linna korteriturul valitsevad järgmised trendid:

Piirkondade eelistustes on toimunud vähe muutusi. Endiselt toimub kõige rohkem tehinguid (ligi 20%) Annelinna linnaosas, kuna sealsetes 20. sajandi teisel poolel ehitatud korterelamutes müüdavate korterite hinnatase on soodsam ja infrastruktuur on väljakujunenud. Olemas on koolid, lasteaiad ja kauplused ning välja on kujunenud hea ühistranspordiühendus teiste linnaosadega. Ostjate seas on populaarne Kesklinna linnaosa, kus korterite hinnad ületavad keskmist taset. Samuti on suur nõudlus Ülejõe, Karlova, Tähtvere ja Vaksali linnaosades asuvate korterite vastu. Vähem hinnatud on Raadi-Kruusamäe, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad.
09
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Sarnaselt eelnevale aastale tehti 2016.aastal enim tehinguid Annelinnas (403), sellele järgnesid Karlova (221), Ülejõe linnaosa (206) ning Kesklinna (188 tehingut). Vähim tehinguid sooritati Varikus (11), Ihastes (5) ning Maarjamõisas (3 tehingut).

Annelinna linnaosas müüdud korterid moodustasid 2016. aastal 19% kogu Tartu linna korterite kogukäibest. Ülejõe linnaosa korterite tehingud moodustasid 14% Tartu korterite tehingute kogumahust, Kesklinna linnaosa korterite tehingud 13% ning Karlova linnaosa korterite tehingud 11%. Ülejäänud linnaosade osakaal kogu Tartu korterituru mahust oli marginaalne.

Korteri keskmine tehinguhind oli 2016. aastal kõige kõrgem Kesklinnas, milleks kujunes 1 674 €/m². Sellele järgnesid Ihaste linnaosa 1 544 €/m², Supilinna linnaosa 1 508 €/m² ja Tähtvere linnaosa samuti 1 446 €/m². Madalaim keskmine tehingu hind oli Varikus 942 €/m2 ja Annelinna linnaosas 1000 €/m2.

Kõigi mugavustega, elektri- ja keskküttega korterite kõrgetest halduskuludest tingitult on ka võrdlemise kõrge nõudlus ahiküttega korterite vastu, eelkõige väiksemate korteri puhul. Eelistatud on kivimajas paiknevad vee- ja tsentraalse kanalisatsiooniga varustatud korterid. Hinnad hea seisukorraga ahiküttega korterite puhul ületavad näiteks Karlova linnaosas kohati kõigi mugavustega korterite hindasid.

2016. aastal oli uute korterite müük aktiivne. Uute arenduste valik oli lai, suure osa müüdud uutest korteritest moodustasid Fortuuna 5, Filosoofi 19b, J. Hurda 34a/34b, Kummeli tn, Lutsu 12, Savi 37/37a, Soola 2, Veeriku/Õhtu tn, Ladva tn ja Laseri 4 arendused. Uute korterite müügihinnad on jäänud vahemikku 1 400 – 3 000 €/m2. Väga aktiivne müük toimub ka linnalähedases Tartu vallas asuva Mõisa elamurajooni Kaupmehe tänaval ehitatud elamutes, kus asukohast tingituna on müügihinnad madalamad, jäädes vahemikku 1 200 – 1 500 €/m2. Sama hinnatase ja aktiivne müük toimub ka Luunja vallas Pillikoori põik ja Puupilli tee arendustes. Uutele korteritele on huvi olemas, kuid nende reaalne müük eeldab väga head asukohta, funktsionaalset planeeringut, heal tasemel kvaliteeti ja lisandväärtuste olemasolu (mitut parkimiskohta, panipaiga ja rõdu olemasolu).

Tartu kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Karmen Saarep.

Kommenteerimine on suletud.


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×