Kevadise kõrgperioodiga võrreldes võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda.
Eri kinnisvarafirmade hinnaindeksid tunnistavad korterite hinnalangust. Näiteks Ober-Haus Kinnisvara korterite oma langes juunis võrreldes maiga 2,1% ja oli languses kolmandat kuud järjest. „Korteriturgu on hakanud mõjutama majanduslangus Eestis, korterite müügipakkumiste arvu kasv ja nõudluse vähenemine,” märkis Ober-Haus Eesti tegevjuht Tarmo Kase juunikuu ülevaates.
Turu vanima, Pindi Kinnisvara hinnaindeks kerkis juunis maiga võrreldes 4,1%. Tehingute arv aga vähenes kuuga 11,7%. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman lausus, et pakkumiste arv on lühikese ajaga suurenenud viiendiku võrra. Maailma üks kiiremaid kinnisvara hinnatõuse on Eestis turule toonud seni kriisist alates laenulõksus olnud korteriomanikud, kelle kinnisvara väärtus on laenujäägist lõpuks suuremaks tõusnud. Tehinguid on aga oluliselt vähem: reaalpalga kasv ei ole hinnatõusuga kaasas käinud ja inimesed ei jõua endale soovitud kinnisvara lubada, seetõttu on nõudlus madal.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson tõdes, et ehkki Tallinna korteriomandite keskmine tehinguhind juunis tõusis pealtnäha väärika 4,2% võrra, on selle taga mõnes linnaosas valmis saanud ja varem välja müüdud uute kortermajade vormistatud ostu-müügitehingud ja ülejäänud linnaosades on märkimisväärne langus.
Lasnamäe on languses
Olulisim Tallinna korterituru indikaator on analüütiku sõnul Lasnamäe, kus korterite hinnad langesid ühe kuuga 5,8%. Kinnisvaraspetsialistid usuvad, et enne septembrit-oktoobrit turg ei taastu. Kevadise kõrgperioodiga võrreldes võiksid hinnad Soomani sõnutsi langeda aga kuni 10% ehk 100 000 euroga müüdavale korterile saaks reaalselt ostja 90 000 euroga.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing hindas nii suurt hinnalangust vähetõenäoliseks. „Kinnisvaraturu nii ulatuslik korrektsioon allapoole nii lühikese aja jooksul eeldaks erakorralist sündmust,” lausus ta. Praegune turg näitab tema sõnutsi pigem stabiliseerumise märke. „Mitmekohaliste kasvunumbrite kõrval näeme pigem tagasihoidlikumat või null-kasvu,” sõnas ta.
Saksing möönis, et senist kasvutempot ennetanud hinnad tuleb praeguse turutasemega vastavusse viia. Eelkõige pidas ta silmas Tallinna Kalamaja piirkonda, kus ruutmeetri hind on 2200–2400 eurot, ning Peetri küla, kus ruutmeetri hinnad algavad samuti 2000 eurost.
Soomani sõnul mõjutavad eri piirkondade hinnamuutused aga kogu turgu. „Võib ju rääkida, et Kalamaja on üle hinnatud, kuid kui sealne hind langeb, mõjutab see ka teisi piirkondi,” lausus ta ja sõnas, et protsess on sarnane olukorraga, kus lahutuse korral ei hakka mees ja naine sobivat ostjat ootama, vaid langetavad hinda. See tehing omakorda mõjutab ka teisi tehinguid.
Soomlaste huvi on taastunud
LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul iseloomustab tänavust aastat soomlaste suurenenud ostuhuvi. Kui tavapäraselt muutusid põhjanaabritest ostjad aktiivsemaks suvekuudel, siis tänavu oli huvi suurenemist tema sõnul märgata juba aprillis. Piirkonniti on soomlaste ostuhuvi erinev. Nii ostetakse Saaremaal maakodusid ja Pärnus on põhiliseks sooviks kahetoaline rõduga korter rannarajoonis. Samuti pakuvad huvi Tartu korterid, kus neid soetatakse tudengitele väljaüürimiseks.
Välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes on Saksingu sõnul olnud viimastes kvartalites stabiilselt sarnane ajaloolise tasemega ehk 7–8% tehingute koguarvust. Tallinnas moodustavad välismaalaste tehingud umbes kümnendiku. Selle aasta märksõnaks on ka Venemaalt pärit ostjate tehingute vormistamise pikemad tähtajad, mis tulenevad kapitali piiratud liikumisest.
“LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu kinnitusel on Peetri küla korterite ruutmeetrihind põhjendamatult kõrge. Foto: Hendrik Osula”
Allikas: Ärileht, Kaja Koovit, 15. juuli 2014
Jäta oma number - selgitame välja!
