Millist kodu eelistavad noored pered?

Ühel heal päeval saab seni üürikodust teise rännanud noortel sellest elust küllalt ja unistus päris oma kodust hakkab tasapisi võtma kindla plaani kuju. (veel …)


LVM Kinnisvara: Tartu kinnisvaraturg kasvas 2016 aastal 13,3%!

Tartumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka kogväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 4,4%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 13,3%. (veel …)


Kinnisvarapidu levib üle Eesti

Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.

(veel …)


LVM Kinnisvara 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade

Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.

Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi.

Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks.

2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot).

01

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem.

02

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest.

03

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%.

04

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks.

Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu.

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal

LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2016

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. (veel …)


Kliendipäev aitab ostuhuvi kasvatada

Kliendipäevade korraldamine on lihtne ning mugav viis potentsiaalsetes ostjates huvi tekitamiseks ning vahetu kontakti loomiseks.

(veel …)


LVM Kinnisvara: täna avab Tartus uksed moodsaim korterelamu

Esitleme täna esmakordselt Tartus, Laseri 4 korterelamut. (veel …)


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2015

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. (veel …)


Tallinna ärikinnisvaraturul läheb lähiaastatel tihedaks rebimiseks

Eesti ettevõtetel läheb hästi. Miks muidu ehitatakse tuhandeid ruutmeetreid ärikinnisvara. (veel …)


Tartus algab juunikuus kinnisvararalli

Uue õppeaasta alguseni on küll aega, aga iga-aastane elamispinnajaht läheb kohe-kohe lahti. (veel …)


LVM Kinnisvara: esimest kliendiööpäeva külastas üle 1600 inimese

Meie poolt korraldatav 48 tunni pikkune kliendiööpäev on nagu iga teine kliendipäev, ainult selle vahega, et see kestab kaks ööpäeva järjest ehk müügiks ettevalmistatud korterit on võimalik vaatama tulla nii ööl, kui päeval. Esmakordselt Tartus on seda võimalik teha ka virtuaalselt. (veel …)


LVM Kinnisvara: alustame operatsiooniga “Siil”

Operatsioon “Siil” on 48 tundi kestev kliendipäev Tartus aadressil Siili 8. Esmakordselt toimub Tartus korteri tutvustamine ning müük ka virtuaalselt. (veel …)


LVM Kinnisvara: kingime igale kliendile Kodumessil 100€

Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga.

Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.

LVM_raha_100B


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2014

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne!

Eesti kalleimad korterid 2014:

1. Tallinn – 940 000 €
2. Pärnu – 390 000 €
3. Tartu – 265 000 €
4. Narva – 131 900 €
5. Rakvere – 105 000 €
6. Viljandi – 100 000 €
7. Haapsalu – 90 000 €
8. Kuressaare – 88 000 €
9. Võru – 67 000 €
10. Paide – 33 000 €

Eesti odavaimad korterid 2014:

1. Viljandi – 300 €
2. Pärnu – 363 €
3. Võru – 500 €
4. Tartu – 500 €
5. Haapsalu – 676 €
6. Rakvere – 900 €
7. Paide – 1 000 €
8. Kuressaare – 1 000 €
9. Tallinn – 2 000 €
10. Narva – 2 000 €

Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet

LVM Kinnisvara: Sakala 7-7, TallinnLVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval


Kinnisvaraturu arengumõtted – rahunemine, teadmised, kvaliteet

Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.

(veel …)


LVM Kinnisvara: 2015 maksustatakse pärandvara

Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. (veel …)


LVM Kinnisvara esinduste lahtiolekuajad

Seoses meeskonnakoolitusega Kuressaares on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused suletud. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.


LVM Kinnisvara: messil Ehitus ja Sisustus on uue omaniku leidnud juba 200 maja

Tartus neljapäevast laupäevani toimuval messil Ehitus ja Sisustus on kahel esimesel päeval saanud majaomanikuks enam kui 200 messikülastajat – seekord küll LVM Kinnisvara logoga mängumaja omanikuks, kuid eks iga suur asi saab alguse väikesest asjast. (veel …)


Tartu kalleimate müügis olevate korterite TOP 5

Tartu korterite tipphinnad jäävad küll pealinna omadest kõvasti maha, kuid sealsete kalleimate korterite hulgast leiab väga hea asukoha, vaate ja projektiga maiuspalu.

image
Korter täiusliku vaatega Tartu südalinnale ja Emajõele

Loe edasi City24


Tudengitel on kinnisvaraturul raske aeg

Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda.

Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla.

„Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma.

„Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa.

Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud.

Ülikoolide mõju

Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad.

„Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.

Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad.

Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.”

TTÜ rajab ühiselamukohti juurde

Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson.

Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta.

Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.

image
Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar

Allikas: Ärileht


Head jaanipäeva!

Teeme kibekiirel tööajal pausi 22., 23. ja 24. juunil. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

(veel …)


LVM Kinnisvara: 5 põhjust, miks osta kodu Jaamamõisas

Jaamamõisa linnaosa on tuntud oma väljakujunenud elukeskkonna ning sidusa uushoonestuse poolest. Piirkonda on viimasel kümnendil ehitatud hulgaliselt elamuid, paarismaju ja korterelamuid. Viimase etapina valmivad piirkonnas Ladva tänava korterelamud. Ladva 6 korterelamu asub otse linnaosa südames ja on vähemalt viis põhjust, miks tasub osta uus energiasäästlik korter just sinna:

    1. Sisustatud korter – hind sisaldab köögimööblit ja tehnikat
    2. Laenulepingutasu -50% – finantsteenuse osutajaks on Danske Bank. Tutvuge kindlasti finantsteenuse tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteerige asjatundjaga. Krediidi kulukuse esialgne määr on 2,20% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidisumma 56 000 €, lepingutasu 280 €, lepingu tähtaeg 25 aastat,intress 2,106% (6 kuu Euribor + 1.70% aastas). Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel.
    3. Esimese aasta kindlustus 0 € – soodustus kehtib Danske Bankiga kindlustusleppe sõlmimisel laenulepingu tagatisvaraks oleva korteri ja sellega seonduva tsiviilvastutuse (kindlustussummas kuni 6500 eurot) kindlustuse suhtes. Kindlustusele kohaldatakse if P&C Insurance AS eluaseme koguriskikindlustuse ja tsiviilvastutuse kindlustustingimusi. Soodustuse rahaline väärtus ei ületa Danske Banki arvestuste kohaselt keskmiselt 70 eurot.
    4. Lisatagatise hindamine 0  € – soodustuse rahaline väärtus kuni 150 eurot.
    5. Notarikulu 0 €müügilepinguga seotud notaritasu tasub Vallikraavi Kinnisvara

LVM Kinnisvara: IBAN kontonumbriga eksides kaotad kogu kinnisvaratehingust laekuva raha

Eestis kehtib 1. veebruarist üleeuroopaline maksesüsteem (Single Euro Paymets Area – SEPA), mis tõi seniste lühikeste kohalike kontonumbrite asemel kasutusele pikemad rahvusvahelised IBAN-kujul kontonumbrid. (veel …)


LVM Kinnisvara: jõustuv seadus mõjutab korteriostjate ostukäitumist

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. (veel …)


LVM Kinnisvara: 2014 soovitame müüa pärandvara, sest hetkel on see tulumaksuvaba

Selle aasta 12. veebruari riigikohtu lahend muutis kardinaalselt pärandvara müügilt saadud tulu maksustamispõhimõtet. Kui siiani loeti kogu pärandvara müügihind müüja maksustatavaks tuluks, siis nüüd on pärijal võimalik maksustatavat tulu vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses.

Seetõttu on kasulik müüa pärandina saadud kinnisvara just käesoleval aastal, sest suure tõenäosusega on see enamikel juhtudel tulumaksuvaba. Kuigi maksustamispõhimõtte kehtivust on omalt poolt kinnitanud ka Maksu- ja Tolliamet, asus Rahandusministeeriumi töögrupp juba riigikohtu otsust analüüsima. Reeglina on see aga tähendanud seadusemuudatusi, mis võimaldavad maksustamises taastada endised põhimõtted.


LVM Kinnisvara: 5 põhjust, miks 2014 saab ostjaturust müüjaturg

Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele. (veel …)


LVM Kinnisvara: Tartu esinduse avamiskampaania toob ostjatele köögimööbli

Vastavalt Vallikraavi Kinnisvara ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustasime täna Tartus, Ladva 6 korterelamus asuvate uute sisustatud korterite müüki.

Jaamamõisa linnaosas asuva korterelamu müügikonseptsioon erineb siiani Tartu uute korterelamuarendusprojektide müügipõhimõtetest, sest esmakordselt pakutakse kortereid müügiks sisustatuna.

(veel …)


Korteri saab nii saja kui ka miljoni euroga

LVM Kinnisvara: kalleima ja odavaima korteri hind erines eelmisel aastal rohkem kui 11 000 korda.

Korterid asusid erinevas Eesti otsas. Kõige kallim korter asus Tallinnas ja maksis 1 115 113 eurot, kõige odavam korter müüdi aga Viljandis 100 euro eest. Millest aga tuleneb, et korterite hindade vahel laiutavad nii suured käärid?

image

Foto: Vallo Kruuser

Arco Vara Viljandi büroo juhi Aime Opermanni sõnul maksavad kõige odavamad Viljandimaa korterid alla 2000 euro. Seetõttu on kas või sellesama 100-eurose korteri puhul suur tõenäosus, et tegemist on näilise tehinguga. „Kuna notaris peab ka kinkelepingu puhul näitama tehingu väärtust, võidigi selliseks korteri väärtuseks näidata 100 eurot,” pakkus Opermann. „Väga madalat hinda võidakse näidata ka selleks, et hoiduda kõrgetest notaritasudest ja riigilõivudest.”

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kõige kallima kinnisvaraga tõmbekeskus kahtlemata Tallinn, aga ka Tartu. Tallinna piirkondadest on kõige kallimad vanalinn, Kadriorg ja kesklinn. Kõrgema hinnataseme tingib neis piirkondades välismaalastest ostjate, keskmisest kõrgema sissetulekuga ostjate ja üürikinnisvarasse investeerivate ostjate huvi.

Teisena eristuvad suvituspiirkonnad Pärnu ja Saaremaa koos Kuressaarega. Kolmandana võib esile tõsta maakondade keskused.

Kõige odavama piirkonnana tõusevad väga selgelt esile Valga ja Jõgeva. „Tänane hinnatase on otseses seoses tööhõive ja piirkonna atraktiivsusega,” tõdes Saksing. Nii ei ole imekspandavad meediast läbi käinud juhud, kus mõnes vallas pakutakse korterit ühe euro eest või suisa tasuta.

Sümboolne tasu

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul pakutakse sümboolse tasu eest kortereid seal, kust inimesed on massiliselt lahkunud.

Eesti kinnisvaraturg, nagu majanduselu ja regionaalpoliitika laiemalt, on Vähi sõnul pealinna poole kaldu. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja teenused. „Kui liigutakse vastupidi, odava kinnisvara poole linnast maale, siis peavad olema seal ka töö ja eluks vajalikud olmeteenused. Kui neid ei ole, siis mida annab teadmine, et korteri saab näiteks 500 euro eest osta?” küsis Vähi.

Vähi ütles, et on igati päri majandusministeeriumi plaaniga tühjad kortermajad lammutada, kuna see muudab maastiku kenamaks. „Ei maksa unustada tõsiasja, et kui inimesed kolivad linnast maale, siis üldiselt ikka oma majja või tallu, mitte endise majandikeskuse kortermajja. On selge, et kõikidesse nendesse korteritesse elanikke enam ei leidu,” lausus ta.

Arco Vara Eesti vahendusbüroode juhi Maia Daljajevi sõnul mõjutavad maapiirkondade kinnisvara hinda mitmed tegurid. „Nii võib näiteks pärast uue tööstusettevõtte tekkimist saada varem 1000 eurot maksnud korteri müümisel juba 2000 eurot,” rääkis ta.

Daljajev märkis, et pangad pole maapiirkondade kinnisvarast kui laenutagatisest tihti huvitatud ja see kahandab ostjate ringi.

Kui kinnisvara on saadud päranduseks ja omanikul ei ole sellega emotsionaalset sidet, pole talle mõne aja möödudes enam väga oluline, kui palju raha ta kinnisvara müügist saab. „Tihti müüakse tühjad maakodud rüüstamiste vältimiseks turuhinnast odavamalt eelkooliealiste lastega peredele, et nad seal elaks ja maja eest hoolitseks,” nentis Daljajev.

Oluline puudujääk

Kinnisvarahindade erinevusest rääkides tõi Daljajev näite, et kui Tallinnas müüakse üks korter 10 000 euroga, kuigi samasuguste korterite keskmine hind on 40 000 eurot, viitab see tavaliselt mingile olulisele puudujäägile. Näiteks on tegu ilusa korteriga väga koledas majas.

„Strateegilistes andmetes on seega nihe sees, kuskil on mingi ülioluline puudus, näiteks dokumendid pole korras või on maja nurgas palk mäda ja puuduse kõrvaldamine läheb ostjale üsna kalliks,” sõnas Daljajev.

Kinnistute puhul võib hinnaerinevus tuleneda ehitusõigusest.

Kui kinnistu on näiteks ehituskeeluvööndis või tohib sinna ehitada ainult väga väikese maja, maksab kinnistu võrreldes teiste samas piirkonnas asuvate ja sama suurte kinnistutega vähe. Tavapärasest oluliselt erineva hinna puhul võib tegu olla ka sugulastevahelise tehinguga, näiteks vanemate või vanavanemate kinnisvara laste või lapselaste nimele vormistamisega.

Korteritega võivad ostjale kaasa tulla ka eelmise omaniku võlad, kuid sellised tehingud pole enam nii suur trend kui varem. Võlgadega kortereid müüakse eelkõige kohtutäiturite vahendusel.

Lähiaastate hinnamuudatused toimuvad Daljajevi hinnangul pigem objekti- kui piirkonnapõhiselt. „Kui mõni maja tehakse korda, saab selle maja kortereid müüa kõrgema hinnaga,” lausus ta. „Et tühjadesse korteritesse tekiksid üürnikud, peab kohalik omavalitsus toetama sellesse piirkonda kolimist.” Maale kolitakse tema sõnul ilmselt siis, kui kütuse hind langeb ja sõidukulud pole enam nii suured. „Pigem jätkab kütus ja küte aga kallinemist ning kulusid saab kokku hoida, kolides maalt linna, kuhu ehitatakse üha rohkem uusi energiasäästlikke kortermaju,” nentis ta.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing arvab, et lühemas perspektiivis üldpilt suuresti ei muutu.

Keskpikas perspektiivis on tõenäoline, et Harjumaa ja Tallinna kinnisvarahinnad liiguvad teiste piirkondadega võrreldes veel rohkem eest ära, seda eelkõige maakonnakeskuste arvel. Erandina siinjuures tõi Saksing aga esile Ida-Viru maakonna, kus on väga suur tehinguaktiivsus ja mis on maakondade seas Tartu ja Pärnu ees teisel kohal.

Allikas: ärileht.ee


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2013

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.  (veel …)


LVM Kinnisvara: Tarbijakaitseamet: kinnisvaramaakler peab sõlmima kirjaliku lepingu

Tarbijakaitseametil valmis eelmisel nädalal maaklerteenuse kasutamise juhend, mis viitega teenusestandardile annab selge soovituse sõlmida tarbijal kinnisvaramaakleriga ainult kirjalik leping.

Tarbijakaitseameti algatus on arvestades kinnisvaraturul toimuvat tervitatav, eelkõige seetõttu, et juhtida kinnisvaramaaklerite endi tähelepanu nõuetele, mis kehtivad juba ligi aasta, kuid millede järgimisel on probleeme isegi erialaliitudesse kuuluvatel turuosalistel.

Arvestades pikaajalist teavitustööd enne teenusestandardi jõustumist on paljudel juhtudel selline praktika puhul selgelt tegemist ebaausa kauplemisvõttega. Lisaks tarbija petmisele loob selline praktika eeldused ka riigi petmisele.

Kuigi juhendis toodud nõuannete jälgimine on kasulik peamiselt tarbijatele, piirab seda vähene teadlikus.

Loodetavasti astub amet selles osas järgmise sammu sarnaselt teiste valdkondadele ning alustab koostöös Maksu- ja Tolliametiga laiaulatslikku teavituskampaaniat või sooritab kinnisvaramaakleritelt kontrolloste, eesmärgiga kontrollida teenuse vastavust nõuetele.

Täismahus juhendiga on võimalik tutvuda siin


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×