Saarlasele on kohalik kinnisvara taskukohasem kui 10 aasta eest

Saare maakonna keskmise palga ja siinse kinnisvara hinna suhe on viimase kümne aasta jooksul muutunud märgatavalt palgasaaja kasuks. (veel …)


Ida-Niit meelitab paljusid, vähem kiputakse elama Smuuli

Saarte Hääl selgitas maaklerite abiga välja, millised on Kuressaare eelistatumad elamurajoonid, kui keeruline on sinna endale korterit soetada ja kui palju sealne kinnisvara üldse maksab. (veel …)


Kinnisvarapidu levib üle Eesti

Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.

(veel …)


LVM Kinnisvara 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade

Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.

Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi.

Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks.

2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot).

01

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem.

02

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest.

03

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%.

04

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks.

Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu.

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal

LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2016

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. (veel …)


Omanikku vahetas üheksa miljoni euro eest kinnisvara

Tänavu esimeses kvartalis tehti Saare maakonnas 359 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtuses 9 miljonit eurot. Mullu samal ajal oli 358 tehingut summas 7,4 miljonit eurot. (veel …)


Elamumaa tehingud saarel: üks-null linnaümbruse kasuks

Saaremaa maaklerid tunnistavad, et ostu-müügitehinguid elamumaadega on siin masujärgselt veel üsna vähe. Ent kui ostmiseks läheb, siis eelistatakse Kuressaarest teatud raadiusse, mitte linna piiresse jäävaid krunte. (veel …)


Sobiv aeg suvilat osta

Ehkki suvilate hinnad on võrreldes kriisiajaga kerkinud, pole buumiaja tase veel käes. Lisaks sellele on viimastel aastatel valik tunduvalt suurem, sest kui majanduskriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis täna müüvad ka need, kes enam ei viitsi oodata. (veel …)


Kudjapele kerkib uus energiatõhus elurajoon

LVM Kinnisvara asub juba tänavu Kuressaare külje alla Kudjape külla rajama uut elurajooni, mille energiatõhusate eramute hind oleks kuni 100 000 eurot. (veel …)


Kliendipäev aitab ostuhuvi kasvatada

Kliendipäevade korraldamine on lihtne ning mugav viis potentsiaalsetes ostjates huvi tekitamiseks ning vahetu kontakti loomiseks.

(veel …)


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2015

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. (veel …)


Turul oli tõus ja langus korraga

Kui Kuressaare kinnisvaraturul ilmnes esimesel poolaastal mõningane tõus, siis Saaremaa turul tervikuna toimus hoopis langus. (veel …)


Tallinna ärikinnisvaraturul läheb lähiaastatel tihedaks rebimiseks

Eesti ettevõtetel läheb hästi. Miks muidu ehitatakse tuhandeid ruutmeetreid ärikinnisvara. (veel …)


LVM Kinnisvara: Vallimaa 26 on välja müüdud

LVM Kinnisvara lõpetas Kuressaares Vallimaa 26 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.

(veel …)


LVM Kinnisvara: kingime igale kliendile Kodumessil 100€

Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga.

Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.

LVM_raha_100B


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2014

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne!

Eesti kalleimad korterid 2014:

1. Tallinn – 940 000 €
2. Pärnu – 390 000 €
3. Tartu – 265 000 €
4. Narva – 131 900 €
5. Rakvere – 105 000 €
6. Viljandi – 100 000 €
7. Haapsalu – 90 000 €
8. Kuressaare – 88 000 €
9. Võru – 67 000 €
10. Paide – 33 000 €

Eesti odavaimad korterid 2014:

1. Viljandi – 300 €
2. Pärnu – 363 €
3. Võru – 500 €
4. Tartu – 500 €
5. Haapsalu – 676 €
6. Rakvere – 900 €
7. Paide – 1 000 €
8. Kuressaare – 1 000 €
9. Tallinn – 2 000 €
10. Narva – 2 000 €

Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet

LVM Kinnisvara: Sakala 7-7, TallinnLVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval


Kinnisvaraturu arengumõtted – rahunemine, teadmised, kvaliteet

Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.

(veel …)


LVM Kinnisvara: 2015 maksustatakse pärandvara

Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. (veel …)


LVM Kinnisvara: avame Kuressaares kolmanda kontori

Avame täna kell 15 Kuressaares uue kontori, mis on kaheksa tegevusaasta jooksul arvult kolmas. (veel …)


LVM Kinnisvara esinduste lahtiolekuajad

Seoses meeskonnakoolitusega Kuressaares on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused suletud. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.


LVM Kinnisvara: III kvartal tõi Saaremaa kinnisvaraturule languse

Võrreldes mulluse aasta kolmanda kvartaliga vähenes tehingute arv Saare maakonnas 27,4 protsenti ja rahaline maht 33,1 protsenti.

(veel …)


Saaremaal on ühekorraga müügis mitu külalistemaja

Kinnisvarakuulutusi lugedes võib viimaste päevade-nädalate jooksul täheldada mitmeid uusi müügiobjekte, mis seni on tegutsenud majutusasutustena. Seejuures on müüki tulnud just rohkem külalistemaju.

(veel …)


Tallinnas korterihinnad langevad, saarel eriti mitte

LVM Kinnisvara maakler Kaiti Enno ütles, et võrreldes kevadise kõrgperioodiga, võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Saaremaa puhul on Enno sõnul taas märgata soomlaste suurenenud ostuhuvi. “Kui tavapäraselt muutusid põhjanaabritest ostjad aktiivsemaks suvekuudel, siis tänavu oli huvi suurenemist märgata juba aprillis.” Soomlaste ostuhuvi on piirkonniti erinev. Saaremaal ostetakse enim maakodusid. Loe edasi saartehaal.ee


LVM Kinnisvara: Saaremaa kinnisvaraturul tehinguid +1,6%, rahaline maht -3.0%

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 552 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,4 miljonit eurot. 2013. aasta II kvartalis sõlmiti 543 ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tõusis tehingute arv 1,6% ja rahaline maht langes 3 protsenti. Tehingu keskmine väärtus on langenud 912 euro võrra – 2013. aasta II kvartalis oli see 19745 eurot, 2014 aastal aga 18833 eurot.

Kuressaare linnas on tehingute arv tõusnud 49 tehingult 2013. aasta II kvartalis 59 tehingule 2014. aastal II kvartalis ehk 20,4 protsenti. Tehingute rahaline maht langes 3,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni.

_MG_1525

LVM Kinnisvara: 2014 kevadel osteti Saaremaal rohkem, aga odavamat kinnisvara


Head jaanipäeva!

Teeme kibekiirel tööajal pausi 22., 23. ja 24. juunil. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

(veel …)


Kinnisvara soetatakse suures osas säästude eest

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas.

image

Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi

 

Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha.

See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga.

“Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem.

“Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot.

Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti.

Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise

Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel.

Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga.

“Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest.

Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%.

2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre.

Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2.

Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada.

Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit.

Lahevere elamukvartali arendus

“Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale.

Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige.

Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“

Majad olgu merest ohutus kauguses

Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus.

Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist.

“Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing.

Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike.

Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel.

Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib.

Allikas: Meie Maa, 26. mai 2014


Kinnisvara ost ja müük saarel kogub taas hoogu

Maa-ameti kinnisvaratehingute andmeil on Saare maakonnas selle aasta esimese kvartali jooksul tehtud kinnisvaratehinguid tublisti enam kui mullu samal ajal. Loe edasi saartehaal.ee


LVM Kinnisvara: esimeses kvartalis kasvas Saaremaa kinnisvaraturg 40%

Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmiti Saaremaal 505 kinnisvaratehingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 38,7 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 46,2 protsendi võrra. 2013. aasta esimese kvartali tehingute koguväärtus ulatus 7,3 miljoni euroni.

Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 1000 euro võrra. Kui 2013. aastal oli see 20 154 eurot, siis 2014. aastal aga juba 21 243 eurot.

Kahekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasv esimeses kvartalis üllatas, kuivõrd just see periood on olnud läbi aastate kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturul.

Uue kodu päev, ilma kirjata

Laupäeval tasub tulla SEB uue kodu päevale Kuressaares, sest eripakkumisena saavad ostjad hindamise ja kodukindlustuse LVM Kinnisvarast tasuta.


LVM Kinnisvara: IBAN kontonumbriga eksides kaotad kogu kinnisvaratehingust laekuva raha

Eestis kehtib 1. veebruarist üleeuroopaline maksesüsteem (Single Euro Paymets Area – SEPA), mis tõi seniste lühikeste kohalike kontonumbrite asemel kasutusele pikemad rahvusvahelised IBAN-kujul kontonumbrid. (veel …)


LVM Kinnisvara: jõustuv seadus mõjutab korteriostjate ostukäitumist

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. (veel …)


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×