Millist kodu eelistavad noored pered?

Ühel heal päeval saab seni üürikodust teise rännanud noortel sellest elust küllalt ja unistus päris oma kodust hakkab tasapisi võtma kindla plaani kuju. (veel …)


LVM Kinnisvara: Kentmanni põik 3 on välja müüdud

LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Kentmanni põik 3 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud. (veel …)


Kinnisvarapidu levib üle Eesti

Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.

(veel …)


LVM Kinnisvara 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade

Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.

Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi.

Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks.

2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot).

01

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem.

02

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest.

03

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%.

04

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks.

Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu.

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal

LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2016

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. (veel …)


Tallinna kinnisvara kuldne sügis

Kolmandas kvartalis suureneb Tallinna kinnisvaraturul tehingute arv, hinnatõusu pole oodadata, kirjutab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. (veel …)


Tallinna korterid on liiga kallid? Korteriostjad liiguvad pealinna lähistele

Tallinna küllalt soolased korterihinnad sunnivad pealinna eluaseme otsijaid aina enam linna lähistel ringi vaatama. Vanade tuttavate ja aina kallimaks muutuvate Tabasalu või Viimsi kõrvale tõuseb aga teisi piirkondi, kus kinnisvaraarendust seni vähem olnud.

(veel …)


Kliendipäev aitab ostuhuvi kasvatada

Kliendipäevade korraldamine on lihtne ning mugav viis potentsiaalsetes ostjates huvi tekitamiseks ning vahetu kontakti loomiseks.

(veel …)


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2015

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. (veel …)


Rail Balticu ehitus lööb käima vilka kinnisvaraäri. Kes võidavad, kes kaotavad?

Mitmed suured kinnisvaraprojektid ootavad Rail Balticu tulekut. Raudtee lähedale sattuvad inimesed närivad aga küüsi – kas kinnisvara väärtus langeb tõesti kuni neljandiku? (veel …)


Kalleim korter müüdi Tallinnas 915 000, odavaim 1000 euroga

Oktoobris Tallinnas müüdud korterite hinnavahe oli pea tuhandekordne. City24 andmetel müüdi odavaim korter Tallinnas 1000 euroga ja kalleim 915 000 euroga. (veel …)


Tallinna ärikinnisvaraturul läheb lähiaastatel tihedaks rebimiseks

Eesti ettevõtetel läheb hästi. Miks muidu ehitatakse tuhandeid ruutmeetreid ärikinnisvara. (veel …)


LVM Kinnisvara piltuudis: Johani Maja sai nurgakivi

Neljapäeval, 18. juunil kell 12.00 toimus Tallinnas, Pärnu mnt 126 ehitatavale äri- ja korterelamule nurgakivi panek.

LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja
LVM Kinnisvara: Johani Maja


LVM Kinnisvara: alustasime uue korterelamu müüki Tallinna kesklinnas

Vastavalt LVM Kinnisvara ja Autoleping vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna Johani Maja korterite müüki.

(veel …)


LVM Kinnisvara: alustame Kalamajas uue korterelamu eelmüüki

Vastavalt LVM Kinnisvara ja OÜ Redholm’i vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame Tallinnas, Kungla 40 korterelamus asuvate korterite eelmüüki.

Järgmisel kevadel valmiv kolme elukorruse ja väheste korteritega korterelamu paikneb armsa Kalamaja vaikses kvartalis, pakkudes koos parkide, kaupluste, kohvikute ja Kultuurikilomeeteri lähedusega uut elukvaliteeti.

Tänavatasandist kõrgemal paiknevad avarate päikesepoolsete rõdudega elukorterid lasevad unustada linnasagina ja tunda end justkui oma aias. Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett ja vannitubade sisustus on just need, mis teevad ühest korterist unistuste kodu!

Tulenevalt Kungla 40 paiknemisest miljööväärtuslikus Kalamajas ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele.

Armsa Kalamaja kodu kohta saab lugeda siit

Kungla 40, Tallinn

LVM Kinnisvara: Kungla 40, Tallinn


LVM Kinnisvara: kingime igale kliendile Kodumessil 100€

Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga.

Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.

LVM_raha_100B


LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavaimad korterid suuremates linnades aastal 2014

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne!

Eesti kalleimad korterid 2014:

1. Tallinn – 940 000 €
2. Pärnu – 390 000 €
3. Tartu – 265 000 €
4. Narva – 131 900 €
5. Rakvere – 105 000 €
6. Viljandi – 100 000 €
7. Haapsalu – 90 000 €
8. Kuressaare – 88 000 €
9. Võru – 67 000 €
10. Paide – 33 000 €

Eesti odavaimad korterid 2014:

1. Viljandi – 300 €
2. Pärnu – 363 €
3. Võru – 500 €
4. Tartu – 500 €
5. Haapsalu – 676 €
6. Rakvere – 900 €
7. Paide – 1 000 €
8. Kuressaare – 1 000 €
9. Tallinn – 2 000 €
10. Narva – 2 000 €

Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet

LVM Kinnisvara: Sakala 7-7, TallinnLVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval


Kinnisvaraturu arengumõtted – rahunemine, teadmised, kvaliteet

Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.

(veel …)


LVM Kinnisvara: 2015 maksustatakse pärandvara

Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. (veel …)


LVM Kinnisvara: Adamsoni 27 on välja müüdud

LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Adamsoni 27 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud. (veel …)


Pühadeks jõuab uue kodu osta küll

Veel on aega, et leida endale uus kodu, kus jõulud või aastavahetus pere ja sõprade keskel veeta. Postimees tegi põhjalikuma ülevaate pakutavast.

image
image

Artikkel ilmus ajalehes Postimees, Kinnisvara ja Ehituse lisas.


LVM Kinnisvara: Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna kõrvale ehitatav korterelamu saab nurgakivi

Homme kell 12.00 toimub Tallinnas Kentmanni põik 3 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek. (veel …)


LVM Kinnisvara esinduste lahtiolekuajad

Seoses meeskonnakoolitusega Kuressaares on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused suletud. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.


Miks rajatakse Mustamäele lähiajal palju uusi elamispindu?

Mustamäe piirkond pakub kinnisvaraarenduse jaoks piisavat kasumlikkust. See on tingitud keskmisest kõrgemast müügihinnast, piirkonna suuremast tehinguaktiivsusest ja vabadest elamuarenduseks sobivatest kruntidest. (veel …)


Tudengitel on kinnisvaraturul raske aeg

Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda.

Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla.

„Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma.

„Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa.

Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud.

Ülikoolide mõju

Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad.

„Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.

Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad.

Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.”

TTÜ rajab ühiselamukohti juurde

Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson.

Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta.

Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.

image
Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar

Allikas: Ärileht


Minibuum kinnisvaras sai läbi

Mais ootamatu kinnisvarahindade languse põhjustasid Eesti esimese kvartali majanduslangus ja töökohtade kokkutõmbamise oht ning Venemaa kallaletung Ukrainale. Loe edasi aripaev.ee


Head jaanipäeva!

Teeme kibekiirel tööajal pausi 22., 23. ja 24. juunil. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

(veel …)


Energiasäästlike majade järele väga suur nõudlus

Tiskres asuvas Lucca arenduses on kaheksast valmivast A-energiaklassi majast kuuel ostja juba enne hoone valmimist olemas.

Tiskres A-energiaklassi maju arendava Lucca Kodu OÜ juhatuse esimehe Kristjan-Thor Vähi sõnul oli ettevõtte soov tuua turule toode, mis pakuks terviklahendust kiire elutempoga inimesele, kellel pole aega ise ehitada. “Samas peaks terviklahendus olema kvaliteetne ning selle ülalpidamis- ja hoolduskulud minimaalsed. Nii sai oluliseks märksõnaks energiatõhusus,” rääkis Vähi.

Vähi sõnul oli turul paar passiivmaja ideed ja paar energiatõhusa büroohoone ning kortermaja projekti, ent energiatõhus eramu oli millegipärast pigem igaühe enda asi. “Eks see on sellepärast nii, et kvaliteetse ja energiatõhusa eramu hind läheb paigast ära ja on äriprojektina raske,” märkis Vähi.

Vähi sõnul ehitatakse iga maja nagu endale, kasutades parimat materjali, samas jäädes hinna mõttes mõistlikkuse piiresse. “Tahtsime teha energiasäästlikku ja kvaliteetset asja, aga eelarvestuse osas võitlesime nii-öelda aasta aega paberil, kuidas saada paketti kõik, mida soovime, samas hoides müügihinda sellisena, et turg selle vastu võtaks. Seetõttu on projekti riskiaste kõrge, sest ei tea, kas see üldse tasub ennast ära. Pead uskuma, et kliendid on nõus majade eest hiljem ka maksma,” rääkis Vähi.

Tema sõnul ei suudeta ehitusettevõtetega hinna poolest konkureerida, küll aga parema ja läbimõelduma komplektlahendusega. “Ehitusfirma ehitab kindlasti ainult ruutmeetrihinda arvesse võttes odavamalt kui meie, kes me tellime omakorda ehitajalt,” selgitas Vähi.

Uudsed lahendused

Lucca Kodu OÜ ehitusdirektor Toomas Kolk lisas, et eesmärgiks oli vaadata kastist väljapoole. “Üsna palju liigutakse mööda sama rada. Kui aga maailmas ringi vaadata, leidub häid ideid, mida meil pole kasutatud. Infot leidub, see tuleb lihtsalt üles leida,” rääkis ta kasutatud ehituslahendustest.

Vähi sõnul on iga materjali puhul vaadatud kvaliteeti. Et asi kestaks aastaid ja oleks võimalikult hooldusvaba. Nii kasutatakse parema soojapidavusega aknaid, efektiivsemaid tehnosüsteeme, krohvist pikema elueaga fassaadimaterjali jne. “See on kõik üsna suur lisakulu. Teistmoodi ehitada oleks odavam, aga eesmärgiks on just energiatõhusus käsikäes kvaliteediga,” selgitas ta. Askeetlikkusele pole rõhku pandud ka sisekujunduses.

“Meil ei ole eesmärgiks mitte ainult energiasääst, vaid lisaks ka tervislik sisekliima,”selgitas Vähi. “Energiasäästlikud süsteemid pole kasutusel vaid selleks, et saada A-energiaklassi, vaid et majas oleks hea sisekliima ja et inimesed tehnilisi võimalusi tõesti ka kasutaksid ja naudiksid. Kõrged laed ja suured aknad pole tegelikult energiasäästliku maja tunnuseks, aga õige arhitektuurse ja tehnilise lahenduse korral on see võimalik.” Tema sõnul peavad süsteemid, mis on inimese jaoks loodud, olema nii mugavad, et elanik tahaks neid kasutada. Lisaks peavad need olema madalate hooldus- ja kasutuskuludega.

Teistmoodi lähenemine muutis Vähi sõnul ehitajate leidmise keerulisemaks, ent koostöö Kerbera Ehitusega sujub hästi, kuna juba lepingu allkirjutamisel lepiti kokku, et tegu on tavapärasest erineva tööga. “Paljudele ehitajatele ei meeldi, kui tehakse midagi teistmoodi, nemad tahaksid teha seda , millega nad on harjunud ja mis on lihtne, aga ka ehitusmaailmas tehnoloogiad arenevad,” märkis Vähi.

Kommentaar

Indrek Peedo, LVM Kinnisvara Tallinn juhataja:

Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurem on huvi Lucca majade vastu. Projekt on hästi vastu võetud. Põhjuseid on mitu. Majad on esiteks praegust turuolukorda arvestades ainulaadsed. Turul pole korralikke kivimaju, millel on kaasaegsene küttesüsteem, mis on energiasäästlikud ja paiknevad heas asukohas. Kui tahetakse osta kahesajaruutmeetrist maja, siis valikut pole. Värskeid ehitisi tänapäevaste süsteemidega pole, meie portfellis on praegu küll üle 200 maja, aga neid pole võimalik uutega võrrelda, nii et turg on tühi. Kui tahad kaasaegset maja ja pole ise ehitaja, pole kursis seina paksuse ja muu vajalikuga, läheb raskeks.

Majade arendusi on Eestis üldse vähe, sest arvatakse, et eestlane on suur ehitaja-rahvas ja ehitatakse ise. Aga maja ostnud inimesed ei ole ükski tegelikult ehitamise kui sellisega seotud inimesed.

Majade hind võib esialgu kõrgevõitu tunduda, see pole väike summa, aga hind tuleb lahti seletada. Praegu saab sellise raha eest kesklinnas näiteks sajaruutmeetrise korteri vanas majas, vanade süsteemidega. Luccas aga on kaks korda suurem pind ja kaasaegsed tehnoloogiad. See on hea, kui ostja süveneb rohkem ostuprotsessi.

Majaarenduste viga on ka see, et majad ehitatakse piirkondadesse, kus puudub igasugune infrastruktuur. Tiskres läheb aga buss sealtsmast. Kui peres on lapsed, siis keegi ei taha pidevalt neile autojuhti mängida, neil peaks olema võimalus ise liigelda. Peetri küla või Murastega võrreldes on Lucca seetõttu väga mugav asukoht. Piirkondades, kus puudub ühistransport, puudub ka müügiedu.

Lucca

Allikas: Äripäev, 25.03.2014


LVM Kinnisvara: IBAN kontonumbriga eksides kaotad kogu kinnisvaratehingust laekuva raha

Eestis kehtib 1. veebruarist üleeuroopaline maksesüsteem (Single Euro Paymets Area – SEPA), mis tõi seniste lühikeste kohalike kontonumbrite asemel kasutusele pikemad rahvusvahelised IBAN-kujul kontonumbrid. (veel …)


Tallinnasse ehitati ainulaadne elumaja

Kassisaba elurajoonis aadressil Adamsoni 27 on Eestis ainulaadne hoone, mille sarnaseid on isegi Põhjamaades väga vähe.

Maja ehitamisel kasutati nii maailma juhtivat hoonete kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteedisertifikaati BREEAM kui ka Põhjamaade kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse standardit NQS Eesti. See vastab Eesti kohalikele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Tänu sellele on kortermajal väiksemad ülalpidamiskulud, pikem eluiga, turvalisem ja tervislikum elukeskkond.

„Adamsoni 27 elamu on pikaajaliselt eksklusiivne ja vähekulukas koht elamiseks,” ütles Martin Parts, ehitusfirma Mitt & Perlebach projektijuht. „Silmaga ei pruugi olla erinevus näha, kuid sisemus on ehitatud täitma oma eesmärki,” lisas Parts.

Adamsoni 27, Tallinn
LVM Kinnisvara: Adamsoni 27, Tallinn

Allikas: Ärileht


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×