„Normaalne valik, oleks neid vähe, tähendaks see reeglina hinnatõusu ja väiksemat valikut,” tõdes Sutt. „Palju vähem pole neid kunagi olnud. Kui aastas müüdi 580 korterit, siis väga suurt mahtu ees pole, alla kahe aasta, aga inimesed vajavad kogu aeg muutusi: kellel pere suureneb, kellel väheneb, kes kolib siia, kes siit ära.” Loe edasi parnupostimees.ee

Ranna rajooni kortereid ostavad valdavalt välismaalased, kelle jaoks meie kinnisvarahinnad on päris vastuvõetavad. Foto: Ants Liigus

1. Tallinn - Tuisu tänaval, 23 m², hind 9500€
2. Tartu - Kroonuaia tänaval, 22,6 m², hind 9500€
3. Pärnu - Riia maanteel, 37,3 m², hind 5850€
4. Kuressaare - Koidu tänaval, 25,5 m², hind 10000€
5. Haapsalu - Jalaka tänaval, 71,3 m², hind 9000€
6. Narva - Kangelaste prospektil, 47,5 m², hind 9000€
7. Rapla - Tallinna maanteel, 38,5 m², hind 8000€
8. Võru - Tartu tänaval, 48,5 m², hind 5200€
9. Viljandi - Raudtee tänaval, 50,7 m², hind 7800€
10. Põlva - Vabriku tänaval, 38,6 m², hind 3800€

Allikas: LVM Kinnisvara, City24

LVM Kinnisvara: Rohu 44, Pärnu

Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.

Oma kodu loob stabiilsust

Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital.

Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks.

Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.

Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel.

Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

Sobib liikuvale inimesele

Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma.

Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.

Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini.

Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.

Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix 

Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

1. Hooldusvaba - korteri hooldamise ja haldamisega tegeleb ühistu. Maksta tuleb küll rohkem, kuid muru niitmise ilusa rannailma või lume lükkamise hea suusailmaga saad jätta kellegi teise hooleks. Samuti võid iga hetk ette võtta pikema reisi, ilma, et peaksid kellegiga kütmise osas kokku leppima.
2. Mugavus - ainus mure on maksta igakuine arve. Seejuures ei pea orienteeruma elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemide töö- või hoolduspõhimõtetes.
3. Maamaks - korteri juurde kuuluva maa eest tuleb loovutada reeglina mõnikümmend eurot aastas. Teatud juhtudel on aga korteri juurde kuuluva maa eest maks nii väike, et maamaksuteadet ei väljastatagi.
4. Turvalisus - tänaseks on enamik trepikodasid suletud ning nendesse pääseb vaid koodi või võtmega. Lisaks paigaldatakse järjest rohkem valvekaameraid. Ka naabrite vahetu lähedus lisab turvatunnet.
5. Müük - kui korteriturg on aktiivne aastaringselt kõikjal Eestis ning korterile ostja leidmine on 15 päeva küsimus, siis elamuturg on hooajaline. Seejuures linnamajadele leidub ostjaid valdavalt ainult kevadel ja sügisel, maamajadele aga peamiselt suve alguses.
6. Kättesaadav - kui  korterite hinnad algavad tuhandetest eurodest, siis elamute hinnad algavad aga kümnetest tuhandetest eurodest. Seejuures on alla kümne tuhande euro võimalik osta korter igas Eesti linnas!
7. Valik - mõne erandiga saab korteri üürida või osta igas linnaosas või asulas, seejuures ulatub valik sadadesse. Korter on võimalik valida isegi ruutmeetri täpsusega! Elamute puhul on valik tunduvalt tagasihoidlikum. Seejuures tuleb teatud piirkondadesse sobiva maja ostmiseks ringi vaadata kuid, kui mitte aastaid!

LVM Kinnisvara: korter Nafta 6, Tallinn

Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 … 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.

1. Abiruumid - kuigi korteri juurde kuulub reeglina panipaik, on majas lisaks abiruumidele enamjaolt ka kelder ning pööning, mida saab täiendavalt abiruumidena kasutada.
2. Krunt - kuigi ruutmeetrite poolest on korterelamute juurde kuuluvad krundid suuremad, on elamu juurde kuuluvat maad omaniku kasutuses rohkem. Lisaks võid seda kasutamise parima äranägemise järgi. Ja loomulikult on oma peenralt korjatud maasikad kõige magusamad.
3. Hoolduskulud - majaga seotud kulud ruutmeetri kohta on madlamad, kui korteril, sest kõiki töid ei ole vaja tellida. Lisaks on muru niitmine ja lumekoristus hea treeningu eest. Ära jäävad ka ühistuga seotud kulud.
4. Vabadus -  ühistutes on kodukord, mida tuleb jälgida nii autode parkimise, kui pesu kuivatamise osas, oma maja puhul oled otsustes vaba.
5. Privaatsus - korteri puhul pead arvestama naabrite ja nende lähedusega, majas elades kohtud nendega siis, kui ise seda soovid.
6. Paindlikkus - korterelamus pead lähtuma enamuse huvist, majas võid remondi või uue pliidi ehitusega alustada millal tahes.
7. Asukoht - elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades eemal kesklinna mürast, tihedast liiklusest ja teenindusettevõtetest.

.                          LVM Kinnisvara: elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades

Urmase sõnul (Urmas on meie Pärnu kontori kutseline hindaja)  on täna peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. „Soovimegi pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele,” lisas ta.

1. “Me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga!”
2. Piltuudis: uus tänav kestis vaid mõni nädal
3. Kohtutäiturite praktika ei võimalda osaleda enampakkumistel 30% Eesti elanikest