Korraldame koostöös Nordea Pangaga kevadkampaania raames Saaremaal kliendipäevi, et tutvustada mitmeid pakkumisi ja soodustusi.

Nordea Panga Kuressaare kontori juht Ülle Koppel märkis, et kevad on aeg, mil kinnisvara- ja seega ka eluasemelaenuturg aktiviseerub.

“Mitmeaastase languse järel on praegune kinnisvaraturg jõudnud hinnatasemele, mis võimaldab taaskord mõelda uue kodu soetamisele ning kevad on uuteks algatusteks alati parim aeg,” lisas meie Saaremaa büroo juht Heidi Puppart.

Kliendipäevade raames on ostjatel võimalus saada samaaegselt ülevaade parimatest kinnisvara pakkumistest ja hea kodulaenu pakkumine Nordea Pangalt. Lisaks heale laenupakkumisele Nordea Pangalt pakub LVM Kinnisvara hindamisteenust 25% võrra soodsamalt.

Eelseisvate kliendipäevade graafik asub aadressil www.lvm.ee/kliendipaevad 

Kevadised lumikellukesed

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates „jah” lihtsam tulema, aga paljudel juhtudel lihtsalt ei teata, mida teadliku valiku tegemiseks küsida.

Kinnisvaramaakleritena teame, millised on 15 olulisemat küsimust, mida peaksid meilt enne kokkuleppe sõlmimist küsima.

1. Kas see on põhitöö? Kinnisvaramaakler, kelle jaoks on see põhitöö, on kindlasti aktiivsem ning paremate teadmiste ja oskustega. Loomulikult saab ta keskenduda ainult kinnisvara müümisele/üürimisele ning kuna tema sissetulek sõltub ainult enda töö tulemusest, on motivatsioon tegeleda sinu kinnisvara müügiga ka kõrgem.

2. Mitu tehingut on sul see aasta (kuu) selles piirkonnas olnud? Oluline on palgata maakler, kes tunneb kohalikku turgu. Nii vabaned ka kohustusest anda maaklerile ülevaade kohalikest oludest - kus asub lasteaed, kool ning kuidas on lood ühistranspordiga.

3. Mitu tehingut oled sel aastal sõlminud?  Kogemus on tähtis! Kas sa palkaksid advokaadi, kelle jaoks on sinu esindamine kohtus esimene katsetus? Aga arsti, kes teeb südameoperatsiooni esimest korda?

4. Mitme kliendi kinnisvaramüügiga samaaegselt tegeled? Liiga väike pakkumiste arv tähendab vähe kontakte. Samas on inimvõimetel piirid ja ööpäevas 24 tundi. Heal maakleril on portfellis 70 pakkumist, väga heal 100 ja rohkem.

5. Kui kliendid ei ole saanud oma vara müüdud, siis mis põhjusel? Seda küsides saad teada, kuidas maakler töötab ja kas sobib ka sinu põhimõtete ja ootustega.

6. Kas sinu töö kohta on kunagi kaebusi esitatud? Kui seda on ebamugav küsida, siis võid kutseliste maaklerite puhul seda küsida Eesti kinnisvaramaaklerite kojast.

7. Milline on maaklertasu? Üldjuhul on see 4-5% müügihinnast ja sisaldab käibemaksu. Müüghinda kujundades on oluline täpsustada, kas summa, milles sa maakleriga kokku lepid, sisaldab maaklertasu või mitte. Kui selge kokkulepe puudub, võite seda hiljem erinevalt mõista.

8. Mida see tasu sisaldab? Tee endale selle kohta märkmeid - millistes ajalehtedes ja portaalides sinu kinnisvara müügiks pakutakse. Tihti ei otsusta selle üle konkreetselt maakler, vaid sõltub ettevõttest, kus ta töötab. Aga kui sa sooviks, et maakler korraldab kliendipäeva? Tähtis on omada ülevaadet müügiprotsessist - kui tihti sa seda saad? Kokkulepet sõlmides vaata, et kõk räägitud/pakutud sinna kirja saab.

9. Kas maaklertasu maksmise kohta saab arve? Eelkõige on see oluline siis, kui tegemist on tehinguga, kus saadav kasu on tulumaksuga maksustatav. Sel juhul võimaldab seadus tehinguga seotud kulud, milleks on ka maaklertasu, arvata maha maksustatavast tulust. Aga ka selleks, et vältida hilisemaid mis tahes probleeme.

10. Kui suured on tehingukulud? Täpset summat on tehingu kõiki üksikasju teadmata raske öelda. Need sõltvad sellest, kas tegemist on ainult müügilepingu sõlmimisega või tuleb kustutada ka eelnevalt seatud hüpoteek või saab selle ostjale näiteks loovutada. Küll on võimalik tehingukulud arvutada ligikaudselt. Kutseline maakler teab umbkaudset summat.

11. Kes tasub tehingukulud? Hea oleks ka see eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Nii väldid ebamugavaid olukordi ja tead, milline summa sinu pangakontole laekub.

12. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maaklertasu maksma juhul, kui sa pole maakleriga kõiki olulisi tingimusi kokku leppinud. Kui aga lubad oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna maaklerteenuse eest maksta. Kui leiad, et sinu kinnisvara pakub müügiks aga maakler, kellega sa pole kunagi kohtunud ega suhelnud ning ei soovi teenuse eest maksta, palu tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maaklertasu ja perioodi, mille jooksul ta sind esindab. Soovitav on kõik räägitud kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Nii võid kindel olla, et ei pea tasuma reklaami eest, kui kinnisvara jääb müümata.

13. Kes keegi on veel müügiga seotud? Enamasti on kinnisvaramüük meeskonnatöö, aga suurema osa tööst teeb reeglina inimene, kelle sa palkad.

14. Kas maakler esindab ka ostjaid? Ükski maakler ei saa õiglaselt esindada mõlemat poolt. Palka maakler, kes esindab ainult sinu huvisid.

15. Ja kui ma teenusega rahul pole? Hoolitse selle eest, et sinu leping ei kehtiks igavesti - ära sõlmi seda näiteks tähtajaga „kuni müümiseni”. Nii jääb ruumi uuteks otsusteks ja valikuteks.

Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Muutunud keskkond

Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus.

Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%.

Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik.

Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika.

Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami.

Uued lahendused

Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi.

Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud.

Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega.

Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased - suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne)

Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis.

Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal.

Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist.

Last but not least - kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi.

Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused.

Kinnisvaraturundus 2010

Jah, kui jälgid 10 lihtsat reeglit. Täna on Eestis aktiivseid kinnisvarapakkumisi ligi 40 000. Mida peaks tegema, et potentsiaalne huviline helistaks sulle juba järgmine päev?

Alljärgnevalt mõned lihtsad nõuanded, et sinu pakkumist märgataks:

1. Pildid, pildid, pildid! Kinnisvara ostetakse piltide järgi. Mida rohkem pilte, seda parem - üks pilt on parem, kui tuhat sõna.
2. Lisa pakkumisele nii palju lisainformatsiooni, kui võimalik - kaart, plaanid jne. Miks mitte lisada pilte lähiümbrusest?
3. Kas virtuaaltuur on kohustuslik? Ei, kui sul on võimalus lisada video.
4. Näe vaeva objekti kirjeldusega. Mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võib olla ostja jaoks uudis.
5. Kirjuta vigadeta!

 

6. Kui oled otsustanud kinnisvara müügiga ise tegeleda, paku seda müügiks kõigis suuremates portaalides (www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.ikodu.ee, www.kuldnebors.ee, www.ekspresskinnisvara.ee). Miks? Kõik ei joo kohvi, mõnedele meeldib tee, mõned inimesed joovad aga üldse piima.
7. Kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. 99 krooni tundub palju (eriti, kui pead müüma terve aasta), mõttetuna tundub ka eripakkumise lisamine (2 nädala eest tuleb maksta 990 krooni), aga veel rohkem kaotad, kui pead kinnisvara hinda vähendama 100 000 krooni võrra, sest keegi ei ole juba pool aastat sulle helistanud ja ainukesed klikid oled sa teinud oma pakkumist vaadates ise.
8. Ära karda eristuda - sinu naabruses on väga hea kool. Kirjuta sellest!
9. Jaga infot sõpradega - Orkutis, Facebookis,  Twitteris.
10. Last but not least - alusta õige hinnaga!

Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!

Käimasoleva kampaania “Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!” käigus avaldasime informatsiooni maaklerite atestaatide, staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta.

Info on nüüd avalikult kättesaadav ka meie kodulehel 

Algatus, mis on osa meie uuest strateegiast, muudab kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja loodetavasti sunnib läbi kinnisvaramüüjate teadlikuse kasvu järgima meie eeskuju ka teisi kinnisvarafirmasid.

Kinnisvaramüüjatel on siiani puudunud usaldusväärsed andmed neid esindavate kinnisvaramaaklerite teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta. Avalikult on olnud kättesaadav vaid info klienti esindava maakleri atestaadi kohta, kuid andmeid staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta pole siiani avaldatud.

Andmete usaldusväärsuse ja järjepidavuse tagamiseks võiks edasine initsiatiiv üle minna kinnisvarasektoris tegutsevaid ettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele või kinnisvaraportaali(de)le.

Kaidol on maaklerina staaži 4 aastat

Maa-ameti kolmanda kvartali kinnisvaratehingute statistika näitab, et mullusega võrreldes on langus maakonna kinnisvaraturul peatunud. Loe edasi omasaar.ee

Reeglina kasutatakse kinnisvaraturu ülevaated koostamiseks ametlikku tehingustatistikat. Selle kasutamine annab turust aga vale pildi, kuna selles kajastuvad ka tehingud, mille puhul ei ole tegemist turutehingutega.

Eelmise kuu andmeid kõrvutades selgus, et kõige enam on moonutatud hoonestamata maa tehingute andmed, mille puhul näiteks Pärnumaal tehtud tehingutes olid turutehinguid vaid 25%!

Vähem moonutatud olid andmed teiste varaliikide osas ehk turutehinguid korterite puhul oli 93%, majade puhul 96,5% ja muude tehingute puhul 80%.

Millised ei ole näiteks turutehingud?

1. tehingud seotud osapoolte vahel
2. tehingud alajaamade, tänavate jmt

Eesti kinnisvaraturule üldisemalt on olnud viimase aasta jooksul iseloomulik tehingu mahtude ja hindade vähenemine. Saaremaa kinnisvaraturg on küll viimase aasta jooksul teinud kaasa hinnalanguse, kuid tehingu mahtudelt on see olnud üllatavalt stabiilne.

Kui võrrelda käesoleva aasta esimest viite kuud eelmise aasta sama perioodiga, siis tehinguid tehti 2008 aasta võrreldaval perioodil 388 000 000 eest, 2009 aastal on siiani aga neid sooritatud vaid 183 000 000 krooni eest.

Teisalt sõlmiti eelmise aasta esimese viie kuuga 644 ostu-müügi tehingut, samas kui käesoleval aastal juba sooritati neid 693. Seega saab rääkida tehingu mahtude stabiliseerumisest.

Andmeid kõrvutades on näha, et keskmine tehinguväärtus on aastataguse perioodiga võrreldes vähenenud 60% võrra. Tõenäoliselt hindade langus jätkub lähima 2 .. 3 kvartali jooksul veelgi, ennem kui saab rääkida hinnalanguse peatumisest, kuid stabiilne tehingute arv viitab püsivale nõudlusele.

Saaremaa kinnisvaraturgu tervikuna iseloomustab suhteline stabiilsus jätkuva majanduskasvu aeglustumise faasis.

Majanduskasvu aeglustumine ja selle jõudmine viimase nelja aasta madalaimale tasemele on majandusanalüütikute sõnul ootuspärane ning jätkub tõenäoliselt ka IV kvartalis.

Pessimistlikumad tulevikuootused on jätnud oma jälje laenunõudlusele, jahutanud kinnisvarasektorit ning eeltoodust lähtuvalt on pidurdunud ka investeeringute kasv. Kuigi Saaremaa kinnisvaraturg on üks väike osa Eesti kinnisvaraturust moodustades 2007 aastal ligikaudu 3,5 % kogu turu tehingute mahust, käitub kohalik kinnisvaraturg sarnaselt muule Eestile, näidates järjest jahenemise märke ja suure hinnaralli lõppemist – katkenud on laenude kiire kasv ning eluasemete hoogne kallinemine. Kindlasti on seekorde kogemus turukäitumisest  kasulik, lihtsalt selle tegelik mõju ja ulatus selgub alles mõne aasta pärast. Küll saab juba täna positiivseks pidada asjaolu, et laenu võetakse vähem, ülehinnatud kinnisvara saab jälle oma õiglase turuväärtuse ja meeletu hinnatõus on läbi. Kui enne tehti otsuseid suhteliselt kiiresti ja hetkeemotsioonide ajel, siis nüüd võtavad inimesed rohkem aega ostuste läbimõtlemiseks. Kaalutakse väga põhjalikult oma vajadusi ja võimalusi, ning proovitakse leida võimalik parim lahendus. Sellest johtuvalt on ka kinnisvaraobjektide müügiperiood pikenenud. Kui eelnevate aastate turgu võib iseloomustada sõnaga „emotsionaalsus“, siis tuleviku märksõnaks võiks kujuneda „ratsionaalsus“. Viimaste kuude numbreid võrreldes on näha, et turgu iseloomustab uuel tasakaalu tasemel suhteline stabiilsus, seda nii tehingu arvu kui ka koguväärtus osas. Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas septembris 126 kinnisvaratehingut koguväärtuses 59,3 miljonit krooni. Oktoobris jäi tehingute arv suhteliselt sarnaseks, tehinguid tehti 147, koguväärtuses 73,2 miljonit. Valdavalt toimusid tehingud hoonestamata kinnistutega. Nii septembris kui ka oktoobris tehti selliseid tehinguid 67. Järgnesid tehingud elamumaaga (septembris 15 ja oktoobris 14 tehingut). Kõige vähem tehti septembris tehinguid korteriomanditega, mis juhul notarisse jõuti 6 korral, oktoobris oli see arv 21. Novembrikuu tehingute arv võrreldes eelneva kahe kuuga langes (94 tehingut), jäädes siiski samasse suurusjärku eelneva kahe kuuga.. Jälle olid ülekaalus tehingud maatulundusmaaga (40), järgnesid elamumaad (11) ja tehingud korteriomanditega (samuti 11). Novembri tehingute koguväärtuseks oli 60,6 miljonit krooni. Saaremaa kogupakkumiste arv jäänud viimastel kuudel 1200 ja 1600 pakkumise vahele. Kinnisvara pakkumiste arv on samm-sammult kasvanud. Kõige kiiremini on kasvanud korteripaakkumiste arv, ületades novembris 200 piiri ja moodustades ligilähedaselt 12 % kogupakkumiste arvust.

Numbreid kõrvale jättes olid september, oktoober ja november uues turusituatsioonis suhteliselt aktiivsed kuud. Turgu iseloomustasid mitmet trendid. Kui veel pool aastat tagasi olid kinnisvara müüjad suhteliselt jäigad oma hinnaküsimistes, siis täna ollakse nõus müügihindadest mõistlikul määral läbirääkima. Ka on muutunud ostjate poolne arusaam hindadest. Veendumus, et kinnisvara hinnad on poole kallimad, kui nad peaksid olema on asendunud aktiivse kauplemise ja võrdlemisega. Taas on oluliseks muutunud kinnisvara asukoht. Kinnistu Saaremaal ei tähenda automaatselt, et seal on liivarand ja kadakad ning kaugeltki kõigile nendest ei saa ehitada väikest suvekodu.  Tänases situatsioonis on turuosalisteks valdvalt ikkagi need inimesed, kellel on üle keskmise suurem soov osta ja müüa kinnisvara.