Levinud on eksiarvamus, et kümne tuhande euroga ei ole võimalik täna korterit osta. Viimased viis aastat on arusaamu kinnisvaraturul suuresti muutnud, sest selle eelarvega on kodu ostmine võimalik kõikides Eesti linnades. Koostasime ülevaate kümnest suuremast linnast, kus keskmise aastapalga eest korteri osta saab:

1. Tallinn - Tuisu tänaval, 23 m², hind 9500€
2. Tartu - Kroonuaia tänaval, 22,6 m², hind 9500€
3. Pärnu - Riia maanteel, 37,3 m², hind 5850€
4. Kuressaare - Koidu tänaval, 25,5 m², hind 10000€
5. Haapsalu - Jalaka tänaval, 71,3 m², hind 9000€
6. Narva - Kangelaste prospektil, 47,5 m², hind 9000€
7. Rapla - Tallinna maanteel, 38,5 m², hind 8000€
8. Võru - Tartu tänaval, 48,5 m², hind 5200€
9. Viljandi - Raudtee tänaval, 50,7 m², hind 7800€
10. Põlva - Vabriku tänaval, 38,6 m², hind 3800€

Allikas: LVM Kinnisvara, City24

LVM Kinnisvara: Rohu 44, Pärnu

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud.

Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.

Oma kodu loob stabiilsust

Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital.

Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks.

Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.

Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel.

Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

Sobib liikuvale inimesele

Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma.

Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.

Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini.

Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.

Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix 

Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kas kinnisvara osta või üürida? Kuidas on võimalik kinnisvaramüüki kiirendada? Milliseid kinnisvaratehinguid ei maksustata tulumaksuga? Nendele ja veel paljudele teistele kinnisvarateemalistele küsimustele vastame laupäevastes Nurgakivi saadetes.

Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 … 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud.

Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus.

Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu.

Rohkelt kaebusi

Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid.

Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara.

Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja.

Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult.

Millal hakkame tegutsema?

Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest.

Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks.

Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses.

Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal.

Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil.

Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega?

Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha?

Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest?

Koolituse vajalikkus

Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas.

Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti.

Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks.
Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli

Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine.

Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks.

Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus.

Seadus maakleritele

Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks.

Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks.

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed.

Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud.

Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise.

Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse.

Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.

Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix

Allikas: E24

Saare maakonnas on kinnisvaraturg sügise tulekuga elavnenud. Üürikorterite defitsiit hakkab vähemalt Kuressaares kaduma ning hoogustumas on tendents, et soome pensionärid müüvad oma siinse kinnisvara maha. Loe edasi saartehaal.ee

MÜÜDUD: LVM Kinnisvara maakleri Heidi Pupparti sõnul müüs ta viimati maha soomlasele kuulunud korteri Tuulte Roosis. Foto: Egon Ligi

Viimastel andmetel on internetiühendus seitsmel leibkonnal kümnest, mistõttu ei saa kohtutäiturite poolt ainult elektrooniliselt korraldatavatel enampakkumistel osaleda ligi 30% elanikest. Kuivõrd ligi kolmandikul leibkondadest selline võimalus puudub, ei taga selliselt läbiviidav enampakkumine ka parimat pakkumist!

Olukord ei oleks nii ebaõiglane, kui kohtutäiturid teataksid kõikidest sellistest enampakkumistest ajalehes. Viimasel juhul oleks asjast huvitatud kodanikul olemas alternatiivne infokanal ning huvi korral oleks võimalus osaleda enampakkumisel kasvõi avalikust internetipunktist.

Näide enampakkumise teatest:

Meie Maa 22. augustil ilmunud artiklis „Teelaiendusele loovutatud maa hind kütab kirgi” esitatud väide, et LVM Kinnisvara Kuressaare poolt koostatud eksperthinnangus on eksitud kinnistuomaniku kahjuks, ei vasta tõele.

Vastavalt lepingule ei saa hindaja avaldada Lahe 1 kinnistu hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, va juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.

Samas saame selgitada selle koostamise põhimõtteid ja metoodikat.

Lähtudes EVS 875-12 toodud võrdse kohtlemise põhimõttest on hindamisel kasutatud kõigi sarnaste objektide korral ühesuguseid lähteandmeid. Seetõttu on tinglikult hoonestamata maatükile leitud turuväärtus kasutatav ainult äralõike hüvitisväärtuse leidmiseks ja mitte millekski muuks otstarbeks.

Lisaks peame oluliseks selgitada, et kõik eksperthinnangud sisaldavad ümbruse üldist kirjeldust. Kinnistute ümbruse veel detailsem kirjeldus eksperthinnangus ei mõjuta kinnistu hindamistulemust. Hindaja peab olema oma töös erapooletu ning ta ei saa lisada hindamisakti ühe või teise osapoole poolt soovitud detaile või kirjeldust.

LVM Kinnisvara: kirgi küttev 89 m² äralõige Lahe 1

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida?

Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida:

1. Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada.
2. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda.
3. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata.
4. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta.
5. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda.
6. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.  
7. Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number. 

Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud.

LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!