Täna hommikuks oli Suur-Jõekalda 2 näidiskorteri sisustamisel kaasa löömas juba 621 inimest. Vaieldamatu lemmik on siiani olnud köögimööbel C (ehk pilt 3).

Ja nagu lubatud raskete valikute tegemise eest loosime iganädalaselt välja Spa Estonia lõõgastuspaketi nende termides. 

Fortuuna tahtel osutus seekord võitjaks Reimo Tahula! Õnnitleme võitjat ja palume enne termide külastamist meiega ühendust võtta!

Spa Estonia Termide HAMAM-aurusaunade kompleks

P.S. Näidiskorteri sisustamisel saad sa jätkuvalt osaleda siin

Oleme nüüd avatud esmaspäevast reedeni 9 .. 17:30 ja laupäeval 10 .. 14. Uued lahtiolekuajad on tingitud ostjate huvist. Ligi kolmandikul juhtudel soovivad ostjad tutvuda pakkumistega pärast tööpäeva või nädalavahetusel.

LVM Kinnisvara Pärnu kontor on nüüd avatud ka laupäeviti

Vaatamata soolastele maksudele on Wine Piccadilly laimikook kohupiima ja valge šokolaadiga magus!

Täpselt sama pealkirjaga loo avaldasime aasta tagasi 2008. aastal Pärnumaal tehtud kinnisvaratehingute statistika põhjal. Loe edasi parnupostimees.ee

Kinnisvaramüügi teade
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates „jah” lihtsam tulema, aga paljudel juhtudel lihtsalt ei teata, mida teadliku valiku tegemiseks küsida.

Kinnisvaramaakleritena teame, millised on 15 olulisemat küsimust, mida peaksid meilt enne kokkuleppe sõlmimist küsima.

1. Kas see on põhitöö? Kinnisvaramaakler, kelle jaoks on see põhitöö, on kindlasti aktiivsem ning paremate teadmiste ja oskustega. Loomulikult saab ta keskenduda ainult kinnisvara müümisele/üürimisele ning kuna tema sissetulek sõltub ainult enda töö tulemusest, on motivatsioon tegeleda sinu kinnisvara müügiga ka kõrgem.

2. Mitu tehingut on sul see aasta (kuu) selles piirkonnas olnud? Oluline on palgata maakler, kes tunneb kohalikku turgu. Nii vabaned ka kohustusest anda maaklerile ülevaade kohalikest oludest - kus asub lasteaed, kool ning kuidas on lood ühistranspordiga.

3. Mitu tehingut oled sel aastal sõlminud?  Kogemus on tähtis! Kas sa palkaksid advokaadi, kelle jaoks on sinu esindamine kohtus esimene katsetus? Aga arsti, kes teeb südameoperatsiooni esimest korda?

4. Mitme kliendi kinnisvaramüügiga samaaegselt tegeled? Liiga väike pakkumiste arv tähendab vähe kontakte. Samas on inimvõimetel piirid ja ööpäevas 24 tundi. Heal maakleril on portfellis 70 pakkumist, väga heal 100 ja rohkem.

5. Kui kliendid ei ole saanud oma vara müüdud, siis mis põhjusel? Seda küsides saad teada, kuidas maakler töötab ja kas sobib ka sinu põhimõtete ja ootustega.

6. Kas sinu töö kohta on kunagi kaebusi esitatud? Kui seda on ebamugav küsida, siis võid kutseliste maaklerite puhul seda küsida Eesti kinnisvaramaaklerite kojast.

7. Milline on maaklertasu? Üldjuhul on see 4-5% müügihinnast ja sisaldab käibemaksu. Müüghinda kujundades on oluline täpsustada, kas summa, milles sa maakleriga kokku lepid, sisaldab maaklertasu või mitte. Kui selge kokkulepe puudub, võite seda hiljem erinevalt mõista.

8. Mida see tasu sisaldab? Tee endale selle kohta märkmeid - millistes ajalehtedes ja portaalides sinu kinnisvara müügiks pakutakse. Tihti ei otsusta selle üle konkreetselt maakler, vaid sõltub ettevõttest, kus ta töötab. Aga kui sa sooviks, et maakler korraldab kliendipäeva? Tähtis on omada ülevaadet müügiprotsessist - kui tihti sa seda saad? Kokkulepet sõlmides vaata, et kõk räägitud/pakutud sinna kirja saab.

9. Kas maaklertasu maksmise kohta saab arve? Eelkõige on see oluline siis, kui tegemist on tehinguga, kus saadav kasu on tulumaksuga maksustatav. Sel juhul võimaldab seadus tehinguga seotud kulud, milleks on ka maaklertasu, arvata maha maksustatavast tulust. Aga ka selleks, et vältida hilisemaid mis tahes probleeme.

10. Kui suured on tehingukulud? Täpset summat on tehingu kõiki üksikasju teadmata raske öelda. Need sõltvad sellest, kas tegemist on ainult müügilepingu sõlmimisega või tuleb kustutada ka eelnevalt seatud hüpoteek või saab selle ostjale näiteks loovutada. Küll on võimalik tehingukulud arvutada ligikaudselt. Kutseline maakler teab umbkaudset summat.

11. Kes tasub tehingukulud? Hea oleks ka see eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Nii väldid ebamugavaid olukordi ja tead, milline summa sinu pangakontole laekub.

12. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maaklertasu maksma juhul, kui sa pole maakleriga kõiki olulisi tingimusi kokku leppinud. Kui aga lubad oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna maaklerteenuse eest maksta. Kui leiad, et sinu kinnisvara pakub müügiks aga maakler, kellega sa pole kunagi kohtunud ega suhelnud ning ei soovi teenuse eest maksta, palu tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maaklertasu ja perioodi, mille jooksul ta sind esindab. Soovitav on kõik räägitud kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Nii võid kindel olla, et ei pea tasuma reklaami eest, kui kinnisvara jääb müümata.

13. Kes keegi on veel müügiga seotud? Enamasti on kinnisvaramüük meeskonnatöö, aga suurema osa tööst teeb reeglina inimene, kelle sa palkad.

14. Kas maakler esindab ka ostjaid? Ükski maakler ei saa õiglaselt esindada mõlemat poolt. Palka maakler, kes esindab ainult sinu huvisid.

15. Ja kui ma teenusega rahul pole? Hoolitse selle eest, et sinu leping ei kehtiks igavesti - ära sõlmi seda näiteks tähtajaga „kuni müümiseni”. Nii jääb ruumi uuteks otsusteks ja valikuteks.

Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Muutunud keskkond

Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus.

Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%.

Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik.

Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika.

Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami.

Uued lahendused

Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi.

Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud.

Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega.

Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased - suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne)

Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis.

Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal.

Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist.

Last but not least - kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi.

Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused.

Kinnisvaraturundus 2010

Jah, kui jälgid 10 lihtsat reeglit. Täna on Eestis aktiivseid kinnisvarapakkumisi ligi 40 000. Mida peaks tegema, et potentsiaalne huviline helistaks sulle juba järgmine päev?

Alljärgnevalt mõned lihtsad nõuanded, et sinu pakkumist märgataks:

1. Pildid, pildid, pildid! Kinnisvara ostetakse piltide järgi. Mida rohkem pilte, seda parem - üks pilt on parem, kui tuhat sõna.
2. Lisa pakkumisele nii palju lisainformatsiooni, kui võimalik - kaart, plaanid jne. Miks mitte lisada pilte lähiümbrusest?
3. Kas virtuaaltuur on kohustuslik? Ei, kui sul on võimalus lisada video.
4. Näe vaeva objekti kirjeldusega. Mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võib olla ostja jaoks uudis.
5. Kirjuta vigadeta!

 

6. Kui oled otsustanud kinnisvara müügiga ise tegeleda, paku seda müügiks kõigis suuremates portaalides (www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.ikodu.ee, www.kuldnebors.ee, www.ekspresskinnisvara.ee). Miks? Kõik ei joo kohvi, mõnedele meeldib tee, mõned inimesed joovad aga üldse piima.
7. Kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. 99 krooni tundub palju (eriti, kui pead müüma terve aasta), mõttetuna tundub ka eripakkumise lisamine (2 nädala eest tuleb maksta 990 krooni), aga veel rohkem kaotad, kui pead kinnisvara hinda vähendama 100 000 krooni võrra, sest keegi ei ole juba pool aastat sulle helistanud ja ainukesed klikid oled sa teinud oma pakkumist vaadates ise.
8. Ära karda eristuda - sinu naabruses on väga hea kool. Kirjuta sellest!
9. Jaga infot sõpradega - Orkutis, Facebookis,  Twitteris.
10. Last but not least - alusta õige hinnaga!

Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!

Käimasoleva kampaania “Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!” käigus avaldasime informatsiooni maaklerite atestaatide, staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta.

Info on nüüd avalikult kättesaadav ka meie kodulehel 

Algatus, mis on osa meie uuest strateegiast, muudab kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja loodetavasti sunnib läbi kinnisvaramüüjate teadlikuse kasvu järgima meie eeskuju ka teisi kinnisvarafirmasid.

Kinnisvaramüüjatel on siiani puudunud usaldusväärsed andmed neid esindavate kinnisvaramaaklerite teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta. Avalikult on olnud kättesaadav vaid info klienti esindava maakleri atestaadi kohta, kuid andmeid staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta pole siiani avaldatud.

Andmete usaldusväärsuse ja järjepidavuse tagamiseks võiks edasine initsiatiiv üle minna kinnisvarasektoris tegutsevaid ettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele või kinnisvaraportaali(de)le.

Kaidol on maaklerina staaži 4 aastat

Reeglina kasutatakse kinnisvaraturu ülevaated koostamiseks ametlikku tehingustatistikat. Selle kasutamine annab turust aga vale pildi, kuna selles kajastuvad ka tehingud, mille puhul ei ole tegemist turutehingutega.

Eelmise kuu andmeid kõrvutades selgus, et kõige enam on moonutatud hoonestamata maa tehingute andmed, mille puhul näiteks Pärnumaal tehtud tehingutes olid turutehinguid vaid 25%!

Vähem moonutatud olid andmed teiste varaliikide osas ehk turutehinguid korterite puhul oli 93%, majade puhul 96,5% ja muude tehingute puhul 80%.

Millised ei ole näiteks turutehingud?

1. tehingud seotud osapoolte vahel
2. tehingud alajaamade, tänavate jmt

Sarnaselt eelnevatele aastatele iseloomustab Pärnu üüriturgu sesoonsus ning suur hindade erinevus.

Hüppeliselt suureb nõudlus lühiajaliste üüripindade järele suve alguses. Selle aasta nõudlust üldiselt on mõjutanud ka alates eelmisest aastast kasvanud nõuded omafinantseeringule ja muutunud tarbijakäitumine. See omakorda on toonud kaasa püsiva nõudluse kasvu üürikorterite järele. Nõudlus on kasvanud nii lühiajaliste üürilepingute (kuni 3 kuud), kui ka pikaajaliste üürilepingute (6 .. 12 kuud) puhul.

Lühiajalised üürilepingud sõlmitakse peamiselt suve perioodil (juuni … august). Selle aasta suve algust iseloomustas pakkumiste kiire vähenemine ning ka mõningane defitsiit lühiajaliste lepingute puhul. Peamine eelistus suve perioodil on uuemad või uued kortereid Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis. Teiste piirkondade osas on suvine nõudlus väga madal. Selge eelistus on suvekorteri puhul täielikult möbleeritud korter.

Pikemaajaliste üürilepingute puhul eelistatakse samuti uuemaid või uusi kortereid. Küll ei ole nii määrav korteri asukoht ja selle vanus. Samas mõjutab otsuseid lisaks üürile küsitav tasu kommunaalteenuste eest, mis reeglina lisandub üürile. Pikemaajaliste üürilepingute puhul ei eeldata, et korter oleks täielikult möbleeritud, küll peetakse seda eeliseks. Ilma köögimööblita on korteri üürimine võimalik vaid väga madala hinnataseme korral.

Keskmised üüritasemed lühiajalisel üürimisel suvel Pärnus 2009*

Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis**

1-toalised  -   3 500 …   6 500
2-toalised - 10 000 … 15 000
3-toalised - 12 000 … 25 000
4-toalised - 15 000 … 40 000

Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis**

1-toalised - 2 500 …   5 000
2-toalised - 5 000 … 10 000
3-toalised - 7 000 … 12 000
4-toalised - 8 000 … 15 000

* Lühiajaliste lepingute puhul sisaldab üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest (küte, vesi, elekter, prügi, internet jm)
** Nõudlus suvisel perioodil lühiajalisel üürimisel teistes piirkondades on väga madal

Keskmised üüritasemed* pikemaajalisel (6 … 12 kuud) üürimisel Pärnus 2009

Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnus**

1-toalised - 1 500 …    3 500
2-toalised - 3 000 … 10 000
3-toalised - 4 000 … 12 000
4-toalised - 5 000 … 15 000

Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnus**

1-toalised -    800 … 2 500
2-toalised - 1 500 … 5 000
3-toalised - 2 000 … 7 000
4-toalised - 2 500 … 8 000

* Pikemaajaliste lepingute puhul ei sisalda üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest ning sõltuvalt korterist ja perioodist lisandub üürile 1000 … 3000 krooni.
** Suure erinevuse üürhindades tingib korterite paiknemine Pärnu erinevates linnaosades ning nende seisukord