Jah, me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga!

Et väited ei jääks ka seekord teoreetiliseks, näitame praktiliselt, kuidas müüa tänasel kinnisvaraturul kortereid 15 päevaga. Selleks palka meie meeskond ainuesinduslepinguga oma korterit müüma 15 päeva jooksul!

Millest algab edukas korteri müük?

Alustama peaks õige hinna määramisest. Kõrged ootused ei realiseeru ja pigem toovad kahju, kui kasu.

Kuidas me teame, et tegemist on turuhinnaga?

Oleme müünud tuhandeid kortereid erinevates Pärnu majades. Igapäevaselt peame läbirääkimisi tänastelt hinnatasemelt paljude ostjatega. Meie andmebaasis on ka täna 400 ostjat, kes on sobiva pakkumise korral valmis vormistama tehingu nädala-paari jooksul.

Kuidas ostja täna ostu finantseerib?

Paljudel tänastel ostjatel on raha endal olemas. Meie ostjate hulgas on ka palju neid kliente, kes on just oma kodu meie vahendusel müünud ning ostu saavad nad sobiva pakkumise korral vormistada kasvõi järgmine päev. Samas teeme tihedat koostööd kõigi pankadega, kes teevad aasta-paari tagusest ajast korteri ostuks tavatingimustest parema laenupakkumise.

Mida tähendab tavatingimustest parem laenupakkumine?

See tähendab ostjale madalamat omafinantseeringut, madalamat intressimäära, väiksemat lepingutasu ja kiiremat laenuotsust.

Kuidas on võimalik müüa kortereid ikkagi nii lühikese aja jooksul?

Ainult õigest hinnast ja heast laenupakkumisest täna korteri müügiks ei piisa. Samuti on vähe abi ainult kinnisvaraportaali pakkumise lisamisest. Oluline on põhjalik ettevalmistus müügiks ja turundus. Tegeleme müügi ettevalmistamisega ja paberimajanduse korraldamisega. Vajadusel küsime nõu ka teistelt oma ala professionaalidelt. Kui korter on müügiks valmis, teeme piltilusad pildid. Müügiks ettevalmistatud korterit pakume müügiks rohkem, kui 20 erinevas kanalis - ajalehtedes, kinnisvaraportaalides ja välireklaamides.

Kui pakkumine sobib, mis saab edasi?

Lihtsalt helistada +372 44 77 000 ja ütle, et soovid oma korterile leida ostja 15 päevaga!

Pakkumine sobib, aga kõik muu on korraldamata?

Lihtne! Vajadusel suhtleme teie eest teie pangaga, leiame teile uue sobiva kodu, korraldame kolimise või uue kodu remondi.

Meie Maa 22. augustil ilmunud artiklis „Teelaiendusele loovutatud maa hind kütab kirgi” esitatud väide, et LVM Kinnisvara Kuressaare poolt koostatud eksperthinnangus on eksitud kinnistuomaniku kahjuks, ei vasta tõele.

Vastavalt lepingule ei saa hindaja avaldada Lahe 1 kinnistu hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, va juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.

Samas saame selgitada selle koostamise põhimõtteid ja metoodikat.

Lähtudes EVS 875-12 toodud võrdse kohtlemise põhimõttest on hindamisel kasutatud kõigi sarnaste objektide korral ühesuguseid lähteandmeid. Seetõttu on tinglikult hoonestamata maatükile leitud turuväärtus kasutatav ainult äralõike hüvitisväärtuse leidmiseks ja mitte millekski muuks otstarbeks.

Lisaks peame oluliseks selgitada, et kõik eksperthinnangud sisaldavad ümbruse üldist kirjeldust. Kinnistute ümbruse veel detailsem kirjeldus eksperthinnangus ei mõjuta kinnistu hindamistulemust. Hindaja peab olema oma töös erapooletu ning ta ei saa lisada hindamisakti ühe või teise osapoole poolt soovitud detaile või kirjeldust.

LVM Kinnisvara: kirgi küttev 89 m² äralõige Lahe 1

Täiesti uue trendina on suvitajad alustanud korterite broneerimist juba järgmiseks, 2012. aasta suveks. Eelkõige soovivad järgmiseks suveks korteri välja valida Moskva ja Peterburi suvitajad, kes on Pärnusse naasmas sooja merevee, vaiksete parkide ja tiheda kultuuriprogrammi tõttu.

Vene klientide kõrval on jätkuvalt suurimad suvitajad pärit Skandinaaviamaadest. Soomlaste seas on üha populaarsem korteri üürimine kogu suveks - seejuures kasutavad üht korterit erinevatel perioodidel erinevad pered või põlvkonnad.

LVM Kinnisvara: Moskva ja Peterburi suvitajad hindavad Pärnu parke

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida?

Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida:

1. Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada.
2. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda.
3. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata.
4. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta.
5. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda.
6. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.  
7. Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number. 

Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud.

LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!

Kinnisvaraturul on üürimisel ja üürilepingutel järjest olulisem roll, seda nii kõrgemate omafinantseeringute tõttu, kui ka muutuvast tarbijakäitumisest  tingituna. Mida tuleks tänasel üüriturul nii üürileandjana, kui ka üürnikuna jälgida, kuula tänasest Päevapoolitajast!

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga sõlmiti Pärnumaal 1004 kinnisvaratehingut koguväärtuses 26 miljonit eurot. Võrreldes mulluse sama perioodiga tehti 5,1 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,6 protsenti alla. 2010. aasta esimese kuue kuu tehingute koguväärtus ulatus 32,2 miljoni euroni.

Langenud on ka tehingu keskmine väärtus ligikaudu 8000 euro võrra - 2010. aastal oli see 32 600 eurot, 2011 aastal 25 800 eurot.

Kasvanud on korteriomandiga sõlmitud tehingute koguarv, samas kui elamute tehingud jäävad 2010. aasta esimesele poolaastale mõnevõrra alla.

Kõige odavam korter maksab täna Pärnus 6200 € ja kõige kallim 420 000 €. Hinnavahe on seega pea 70 kordne ehk vanas vääringus ligi 6,5 miljonit krooni. 6200 € eest on võimalik soetada Ülejõel remonti vajav ühetoaline elamispind, 420 000 € maksab rannarajoonis Seedri tänaval asuv 4-toaline möbleeritud uus luksuskorter.

Maakonna soodsaim elamispind asub aga Koonga vallas Lõpe külas, kus kahetoaline kapitaalremonti vajav korter maksab 1726 €.

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil kinnisvaraturg oli sügavas kriisis, on odava ja kalli korteri hinnavahe jäänud suurusjärgult samaks, mõnevõrra on vähenenud vaid pakkumiste arv.

LVM Kinnisvara ja Maa-ameti andmetel sõlmiti mais 2011 Pärnus ja Pärnu Maakonnas 164 kinnisvara müügilepingut koguväärtusega 3,8 miljonit €. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehinguid 53% ja võrreldes aprilliga 10,8% vähem. Aasta esimese 5 kuuga on tehinguid Pärnus siiski 3,1% võrra rohkem. 

Jätkuvalt tehakse suurem osa tehingutest eraisikute poolt korteritega. Käesoleval aastal on tehtud Pärnu maakonnas 42 ostu-müügitehingut välismaalastega, mida on kaheksa võrra vähem kui mullu samal perioodil.

Kas osta kinnisvara täna või aasta pärast? Kas müügiga tuleks oodata või kiirustada? Miks eksperthinnangus on turuväärtus erinev hinnast, mida küsib naaber oma maja eest ajalehes? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele vastame iga kuu teisel teisipäeval saates Päevapoolitaja.

Saadet saab kuulata eetris 11:30 … 12:30 ja hiljem meie või Päikeseraadio kodulehel.