Kirjutasime hiljuti põhjustest, miks tasub kinnisvara osta, mitte üürida. Oma kodu on paljude unistus, kuid just viimased aastad on muutunud selle väga ebamugavaks teemaks. Enne päris oma kodu ostmist tasub vähemalt kaaluda üürimise eeliseid ostmise ees.

Alljärgnevalt 7 põhjust, miks tasub kinnisvara üürida, mitte osta:

1. Hooldusvaba - kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Lisaks puudub vajadus muruniiduki, aiatööriistade, lumelabida või akutrelli järele. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulusid. Mure lahendamiseks piisab vaid e-mailist või telefonikõnest omanikule/haldajale.
2. Vabadus - üürnikuna võid vabalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.
3. Paindlikkus - üürilepingud sõlmitakse täna reeglina kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga-aastaselt läbi rääkida. Eluasemelaenu puhul see võimalus puudub.
4. Säästmine - tänaste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine reeglina ostmisest odavam. Reeglina ei pea ostma endale ka esiku- ja köögimööblit. Nii on võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida.
5. Kättesaadav -  üürilepingu sõlmimimiseks peab kontol olema 1 .. 3 kuu üürisumma, kinnisvara ostmine toob aga endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 10 .. 20 protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saad üürnikuna elada piirkonnas, millest omanikuna võid vaid unistada.
6. Madal risk - kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad, kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust.
7. Maksuvabastus - üürnikuna ei pea Sa üldjuhul maksma kinnisvaraga seotud makse ja koormatisi. Tihti sisaldab üür ka mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel sisaldab üür isegi kõiki kõrvalkulusid. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Poolt- ja vastuargumentide kõrval tasub kõrvutada ka numbreid. Kas kinnisvara osta või üürida saad arvutada siin

LVM Kinnisvara: osta või üürida?

Meie bürood on suletud 23. detsembrist kuni 02. jaanuarini. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Kolimine võib olla stressirohke ja kallis. Kolimist planeerides on aga võimalik võita nii aega, kui raha. Alljärgnevalt 15 võimalust, kuidas säästa kolimiskuludelt:

1. Koosta kolimiseks plaan ja eelarve. Koosta tegevustest nimekiri, nii ei unune kolimispäeval midagi kriitilist ja ühtlasti saad kokku arvutada ligilähedase ettevõtmise maksumuse.
2. Küsi pakkumisi mitmelt kolimisfirmalt. Kindlasti oskab usaldusväärseid ja soodsaid kolimisfirmasid soovitada ka Sinu kinnisvaramaakler.
3. Sorteeri ja vabane asjadest, mida ei kasuta või ei vaja. Vii ebavajalik komisjonimüüki, anneta heategevuseks või viska ära. Nii ei pea maksma üleliigsete asjade kolimise eest.
4. Ära äraviskamisega hoogu mine. Kolides leiad asju, mida väga tihti ei kasuta. Mõistlik oleks endalt küsida, kui sageli neid vajad. Kui viimasel paaril aastal pole neid kasutanud, võid kaaluda äraviskamist. Samas hiljem uute asjade ostmine on kõige kallim lahendus.
5. Paki sarnased asjad kokku. Paki mänguasjad mänguasjade juurde ja köögitarvikud köögitarvikute juurde. See võimaldab kiiremat kolimist ja teeb lahtipakkimise lihtsamaks.
6. Otsusta, millised asja ja kas üldse plaanid ise kolida. Maalid, ehted, toalilled ja arvutid ning asjad, mida vajad kolimise ajal, oleks mõistlik ise kolida.
7. Kasuta kolides õige suurusega kaste. Tühjades kastides kipuvad asjad purunema. Ka liiga tihedalt pakitud asjad võivad kolides puruneda.
8. Rasked asjad paki väikestesse kastidesse. Kasti kaal ei tohiks ületada 20 kilogrammi.
9. Nõud ja teised kergesti purunevad asjad paki eraldi paberisse. Vajadusel osta mullikilet või teisi pakkevahendeid, sest purunenud asjade asendamine on kindlasti kallim.
10. Sildista iga kast. Orienteerumiseks on mõistlik kleepida silt igale kasti küljele. Kui kasutad värvilisi silte ja uue kodu plaani, saad lasta asjad kolimisfirmal kohe õigetesse tubadesse paigutada. Nii ei teki ooteaegu asjade mahalaadimisel.
11. Hoia dokumendid ja tähtsad numbrid käepärast. Hea oleks salvestada ka kolimisfirma kontakt telefoni.
12. Varusta kolimisfirma täpse aadressi ja juhistega. Võimalusel trüki välja ka kaart. Nii ei kulu kallis aeg uue koha leidmisele.
13. Korralda aegsasti laste hoidmine. Kolimine on stressirohke ja emotsionaalne protsess. Lapsed saavad kindlasti aidata oma asju sorteerida ja pakkida eelnevalt, kuid kui võimalik, siis tuleks nad kolimisprotsessist eemal hoida.
14. Tee arvuti kõvakettast varukoopia.
15. Uues kodus kontrolli koheselt üle saabunud mööbel ja kastid. Kahjustuste korral tee märkus koheselt.

Ostjana pead arvestama, et lisaks ostuhinnale tuleb tasuda veel mitmeid tasusi ning lõive, mis on otseselt või kaudselt seotud kinnisvaratehinguga. Samas teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest.

Kinnisvara ostmisel eluasemelaenuga pead arvestama alljärgnevate väljaminekutega:

1. esimene sissemaks,
2. laenulepingu tasu,
3. käendustasu*,
4. ehitusekspertiisi tasu**,
5. vara hindamise tasu,
6. kodukindlustusmakse,
7. elukindlustusmakse*,
8. laenukindlustusmakse*,
9. notari tasu,
10. riigilõiv.

* Sõltub tehingu iseloomust ** Soovituslik

LVM Kinnisvara: teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud.

Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus.

Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu.

Rohkelt kaebusi

Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid.

Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara.

Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja.

Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult.

Millal hakkame tegutsema?

Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest.

Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks.

Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses.

Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal.

Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil.

Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega?

Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha?

Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest?

Koolituse vajalikkus

Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas.

Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti.

Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks.
Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli

Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine.

Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks.

Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus.

Seadus maakleritele

Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks.

Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks.

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed.

Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud.

Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise.

Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse.

Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.

Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix

Allikas: E24

1. Kõik võtmed ja puldid - otsi aegsasti välja kõik laste, vanemate ja sugulaste võtmed. Pea meeles, et vähema, kui 3 võtme ja ühe puldi üleandmine ei ole hea tava.
2. Valvesüsteemi, läbipääsu ja välisukse koodid - oluline on valvesüsteemi puhul peakood, mis võimaldab ostjal süsteemi uuesti ilma täiendavate kulutusteta häälestada.
3. Kasutusjuhendid - lisaks süsteemide ja seadmete kasutusjuhenditele tuleks üle anda ka süsteemide teostusjoonised.
4. Teenustepakkujate nimekiri - koosta varakult nimekiri elektri-, vee-, kütte-, valve-, side- ja prügiteenuse pakkuja kontaktidega, nii ei kulu üleandmisele tunde.
5. Remondi/hooldusmeeste kontaktid -  aastate jooksul välja kujunenud teada tuntud meistrite kontaktide üleandmine ei ole kohustuslik, küll lihtsustab see paljude edasiste küsimuste lahendamist.
6. Korteri puhul haldaja kontaktid - olulised on raamatupidaja ja juhatuse liikme kontaktid. Kui haldajaks on haldusfirma, peaks teada halduri nime, kes konkreetselt korterelamuga tegeleb.
7. Korteri puhul koopiad kodukorrast ja muudest otsustest - nii ei tekita autode parkimine ja algav trepikoja remont naabrite vahel pingeid.
8. Kviitungid viimase arvete tasumise kohta - tarbitud teenuste eest tuleb tasuda kuni otsese valduse üleandmiseni. Kui kõiki arveid ei ole üleandmise ajaks veel saadetud, lepi kokku, kuidas saad need peale tasumist ostjale edastada.
9. Lepingud, projektid, load ja plaanid - üle tuleks anda kogu dokumentatsioon. Kui Sul on huvi jätta dokumendi originaal endale, pead ostjale andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
10. Lisaks päraldistele müügilepingus kokkulepitud vallasvara - kindlasti tuleb üle anda müügilepingus kokkulepitud sisustus, mööbel ja seadmed. Lihtsam kirjutamisest on seejures teha fotod ning lisada need üleandmise-vastuvõtmise aktile.

1. Alusta õige hinnaga - alustades peaks hind olema võimaliku hinnavahemiku alusmises, mitte ülemises osas.
2. Valmista oma kinnisvara müügiks ette - tee seda 1 .. 2 nädalat enne, kui alustad müügiga, nii ei pea esimesed huvilised ootama, millal maja või korteriga tutvuda saavad.
3. Ole näitamise aegade osas paindlik - loomulikult võib olla häiriv seda teha tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel, kuid mida varem seda tulevane omanik näeb, seda kiiremini jõuad müügini. Kui korter või maja on tühi, jäta oma maaklerile võti, nii kiirendad müüki.
4. Ole valmis pakkumisteks - mõtle eelnevalt läbi, mis hind ja tingimused Sind rahuldavad. Nii saad pakkumistele kohe vastates müügiprotsessi kiirendada.
5.  Ole valmis hinda langetama - kui kinnisvara on olnud müügis juba rohkem, kui kuu, ilma et keegi oleks sellega tutvunud või sellele hinnapakkumise teinud, ole valmis hinda langetama.

Müüdud!

Pärnus vaid mõned nädalad tagasi valminud Ringi tänaval alustati uuesti kaevetöödega! Kui lõpptulemus ei ole tellijale tähtis, siis võiks vähemalt läbi mõelda selle, kuidas inimesed kodudesse ja kliendid firmadesse pääsevad …

1. Maksusoodustused - seadus võimaldab täna maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on maksuvabad osade kinnisvaratehingutega seotud kulud
2. Väärtuse kasv - kinnisvara on pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase 15 aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt 50%. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks.
3. Omakapital - makstud üür on raha, mida Sa kunagi enam ei näe, samal ajal, kui laenumaksetest koguneb ka mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital
4. Säästmine - kinnisvara ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmisega. Enamikel juhtudel, kui müüakse elukohta, on laekuv raha maksuvaba. Samal ajal, kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Tänased üürilepingud on lühiajalised ning elukohta tuleb vahetada tihti. Seetõttu saad säästa ka kolimis- ja üürilepingute sõlmimisega seotud kuludelt.
5. Ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist ka pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üüridel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.
6. Vabadus - omanikuna võid vabalt otsustada, kellega koos elad ja kui palju külalisi endale koju kutsud! Samuti oled vaba kodu kujundamisel ja remontimisel ning oma lemmikvärvi kellegiga kooskõlastama ei pea.
7. Stabiilsus - elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel,  samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

LVM Kinnisvara: kas kodu või üürikorteri võtmed?

1. Tea, mida saad endale lubada. Üldiselt saad osta endale kodu, mis võrdub Sinu 4 .. 6 aasta sissetulekuga.
2. Koosta oma soovidest ja eelistustest nimekiri. Seejärel koosta neist pingerida - soovid elada linnas või maal, korteris või majas?
3. Otsusta, kus soovid elada. Pane kirja piirkondade ja/või linnaosade plussid ja miinused, võttes arvesse eelistustest koostatud pingerida.
4. Alusta säästmisega. Kas Sul on piisavalt sääste esimese sissemaksu tegemiseks? Ideaalis peaks Sul selleks olemas olema 33 protsenti ostuhinnast. Samuti ei tasu unustada tehinguga seotud kulusid: maakleri-, hindamis-, laenulepingu- ja notaritasusid ning riigilõivu, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 2 .. 7 protsendi vahele ostetava vara hinnast.
5. Oma ülevaadet oma kohustuste kohta. Tea, kui suured kohustused oled võtnud seoses liisingute, krediitkaartide ja järelmaksudega.
6. Testi oma laenuvõimet. Kui suure/väikese laenu saad tegelikult võtta saad arvutada siin.
7. Küsi pangast eelotsus. Võta ühendust oma pangaga ja küsi üle laenusumma, dokumentide ja tähtaegade kohta.
8. Kaalu alternatiivseid võimalusi. Kas saaksid kasutada KredExi eluasemelaenu käendust?
9. Arvuta kokku tulevased kulud. Kui suured saavad olema uue eluaseme kulud: maamaks, kindlustusmaksed, hooldus- ja küttekulud.
10. Leia kogenud kinnisvaramaakler. Keegi, kes Sind aitab ja esindab.

Kinnisvara müügikuulutus